Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta Genfis: inimõigused on surve all, kuid süüdlased ei tohi jääda karistuseta 

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta viibis täna, 23. veebruaril visiidil Genfis, kus toimus ÜRO Inimõiguste Nõukogu kevadistungi kõrgetasemeline kohtumine. Alates käesoleva aasta algusest on Eesti teistkordselt ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige.

Eesti riigisõnavõtus rõhutas minister Liisa Pakosta: „Me elame murrangulisel ajal, mil rahvusvaheline õigus ja inimõigused on tohutu surve all. Venemaa küberründed elutähtsa taristu vastu ja kümnete tuhandete laste küüditamine ei ole lihtsalt kuriteod – see on teadlik strateegia murda üks rahvas, rünnates selle kõige haavatavamaid lülisid. Süüdlased ei tohi jääda karistuseta; see peab olema meie ühine rahvusvaheline arusaam ja vankumatu kohustus.“   Kõrgetasemelise kohtumise veerel toimus ka Eesti ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ohvrite toetusfondi korraldatud kõrvalüritus “From Impunity to Justice: Victim-Centered Accountability”, mis keskendus rahvusvaheliste kuritegude ohvrite õiguste tugevdamisele ning globaalse koostöö ja tõhusate vastutusmehhanismide edendamisele.    Visiidi raames toimusid kohtumised Austraalia inimõiguste eriesindaja Mark Dreyfuse, ÜRO Inimõiguste asekõrgeesindaja Nada Al-Nashifiga ning Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu asepeasekretäri Tomas Lamanauskasega.  Inimõiguste kaitse ja edendamine on Eesti sise- ja välispoliitikas kesksel kohal. Möödunud aasta oktoobris valiti Eesti teist korda ÜRO Inimõiguste Nõukogusse aastateks 2026–2028. Nõukogu liikmesus annab Eestile võimaluse aktiivselt kaasa rääkida rahvusvahelises inimõiguste poliitikas ning kujundada rahvusvahelist väärtusruumi. Eesti tegevus Nõukogus keskendub neljale prioriteetsele valdkonnale: laste õiguste kaitse, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, inimõiguste tagamine digikeskkonnas ning meedia- ja väljendusvabaduse kaitse. Samuti jääb Eesti oluliseks fookuseks võitlus karistamatuse vastu.   ÜRO Inimõiguste Nõukogu loodi 2006. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega. Tegemist on valitsustevahelise organiga, mille ülesanne on inimõiguste kaitsmine ja edendamine kogu maailmas. Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki, kes valitakse kolmeks aastaks. Eesti kuulus Inimõiguste Nõukogusse ka aastatel 2013–2015.