Justiits- ja digiminister: vanglarendileping ei ohusta Eesti julgeolekut, tugevdab liitlassuhteid ja on rahaliselt kasulik
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kohtus eile Riigikogu Isamaa fraktsiooniga, et tutvustada Rootsi ja Eesti vahelise vanglarendilepingu sisu ning selgitada selle eesmärki, korraldust ja mõju Eesti riigile. Kohtumise fookuses olid julgeolekukorraldus, liitlassuhted, rahaline põhjendatus ning lepingu läbipaistvus.
Minister rõhutas kohtumise alguses, et juba enne läbirääkimiste alustamist oli selge eesmärk, et leping peab toetama liitlassuhteid ja laiemat siseturvalisuse tõstmist Eestis. Seetõttu peeti läbirääkimisi võimalikuks üksnes mõne teise NATO liikmesriigiga ja selliselt, et lepinguga kaasneb ka laiem turvalisuse alane koostöö. Teiseks oli selge punane joon, et Eesti turvalisuse osas kompromisse ei tehta. „Turvalisus ja julgeolek on olnud meile kõige olulisem, mistõttu oleme teinud põhjalikult koostööd nii Eesti kui Rootsi julgeolekuasutustega ja tegelenud võimalike riskide hindamise ja maandamisega,“ sõnas Pakosta.
Lepinguga fikseeritakse olulised põhimõtted nagu näiteks, et välisvangid ei puutu kokku Eesti kinnipeetavatega, ükski välisvang ei saa linnaluba ega vabane Eestisse ning, et kõik välisvangid saadetakse enne karistuse lõppu tagasi Rootsi. Ka ei võta Eesti vastu ühtegi isikut ilma eelneva omapoolse kontrollita, samuti on Eestil õigus kinnipeetavast loobuda või ta tagasi saata. „Kõik vangid läbivad mõlema riigi taustakontrolli. Lõplik otsus tehakse Eesti poolt. Kui hiljem ilmneb, et inimene ei sobi, saadetakse ta tagasi. Meie vanglatesse ei paigutata kõrge turvariskiga, terrorismi, radikaliseerumise või organiseeritud kuritegevusega seotuid ega erijärelevalvet vajavaid isikuid,“ kinnitas Pakosta.
Minister lükkas ümber väited võimaliku välisvangide „pererände“ kohta. „See väide ei pea vett. Rootsi ei tohi ega saa saata Eestisse kinnipeetavaid, kellel on tihedad peresidemed Rootsis – see oleks vastuolus inimõiguste kaitse põhimõtetega,“ rõhutas Pakosta. „Kohtumised vangide ja pereliikmete vahel toimuvad valdavalt digitaalselt, see on ka Eesti senine kogemus. Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud digiriik ja me kasutame tehnoloogilisi lahendusi tõhusalt ka vanglasüsteemis – alates suhtlusvõimalustest kuni järelevalveni,“ lisas minister.
Vanglaprojekti eelarvega seoses rõhutas minister, et Rootsi maksab Eestile 30,6 miljonit eurot aastas ettemaksu, isegi kui Eestisse saabub vähem kui 300 vangi. Lepingu maht on kuni 600 vangi, mis on 61,2 miljonit eurot, summa kasvab automaatselt 3,5%-lise indeksi alusel igal aastal.
„Leping katab hästi kõik kaasnevad kulud ja jätab ka reservi ootamatusteks, seega on leping Eestile ka majanduslikult kasulik. Mis veelgi tähtsam, me säilitame Tartu vangla kui kriitilise sisejulgeolekualase hoonekompleksi ja hoiame alles 160 töökohta. Samuti loome juurde üle 250 uue töökoha ainuüksi vanglateenistusse, millele lisanduvad täiendavad töökohad ja lepingud vangla ülalpidamiseks. Samal ajal vabaneb vangla senine 12 miljoni eurone aastane ülalpidamiskulu, mida saab suunata muudesse siseturvalisuse valdkondadesse. Lisaks kasvab maksulaekumine ja tugevneb piirkondlik areng,“ ütles minister.
Minister rõhutas ka, et kogu lepingu ettevalmistusprotsess on olnud läbipaistev ning avatud. „Saame tänada Isamaa justiitsminister Lea Danilson-Järgi, kes juba 23. veebruaril 2023. aastal tutvustas ingliskeelses ERR-i intervjuus kavatsust vangla rendile anda tühjade vanglakohtade lahendusena. Ka sealt edasi oleme olnud meediale ja kõikidele küsijatele avatud vastama ning kajastanud olulisemaid etappe. Leping ja seletuskiri on avalikult kättesaadavad Eelnõude Infosüsteemis,“ kinnitas ta.
Pakosta lisas, et kokkulepe tugevdab ka Eesti mainet rahvusvaheliselt: „Meil on kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele vastav vanglateenistus, keda nähakse usaldusväärse ja professionaalse partnerina. Just meie tugev õigussüsteem, tipptasemel personali tase ja tehnoloogiline võimekus on põhjused, miks Rootsi meid usaldusliku partneritena näeb. Lisaks on välismeedias saanud palju positiivset kajastust tühjade vanglakohtade olemasolu kui madala kuritegevuse taseme kinnitus,“ lisas minister.
Lõpetuseks kinnitas Liisa Pakosta, et tegu on pikalt ja põhjalikult kaalutletud, kasuliku ja turvalise otsusega Eesti riigi jaoks. „Meil on hea koostöö NATO liikmesriikidega, tugev õiguskeskkond ja kaasaegne vanglasüsteem. See leping kasutab neid eeliseid Eesti kasuks – hoides alles vajalikku taristut, kindlustades töökohad ja tuues Eestisse lisatulu. Ja veel kord: Eesti turvalisus ei ole selle lepingu tõttu ohus – see on hoitud ja paraneb.“ Lõpetuseks kinnitas Liisa Pakosta, et ka lepingu iga osa on üles ehitatud selliselt, et turvalisus oleks igas etapis tagatud.
