• A
  • +

Justiits- ja siseminister seadsid uued kuritegevuse vastase võitluse prioriteedid

PrintPDF Jaga

29.08.2018. Justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Andres Anvelt tõstsid kuritegevuse vastases võitluses prioriteetide hulka küberkuritegevuse ja täiendasid alaealiste toime pandud kuritegude puhul prioriteedina grupis toime pandud ja vägivallakuritegude menetlemise. Jätkuvalt tuleb politseil ja prokuratuuril prioriteediks seada perevägivalla ja suure kahjuga majanduskuritegude uurimine.

Politsei ja prokuratuuri ressursside paremaks planeerimiseks ja tulemuslikuks kuritegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks seadsid justiits- ja siseminister kuritegevusevastases võitluses selged eesmärgid. Kuritegevusevastase võitluse prioriteetideks on:

  • Alaealiste poolt toime pandud kuriteod, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod;
  • Lähisuhtevägivald, rasked isikuvastased kuriteod ja lastevastane vägivald, eelkõige seksuaalkuriteod;
  • Küberkuriteod;
  • Suure kahjuga majanduskuriteod, eelkõige rahapesu, pankroti- ja maksukuriteod.

„Täna panime siseministriga uue tugeva ootuse, et prioriteediks seataks alaealiste grupiviisiliselt ja vägivaldselt toime pandud kuritegude uurimine. See on prioriteet, mille kiirusele ja menetlemisele peavad uurijad senisest rohkem rõhku ja ressurssi panema,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Oluline on, et vägivald ei leviks ja inimesed saaksid tunda end turvaliselt.“

„Lähisuhtevägivalla puhul on riigi ülesanne võimaldada ohvril vägivallast eemale astuda. Ja kiiresti. Oleme loonud selleks mitmeid võimalusi, näiteks võimaluse rakendada senisest enam lähenemiskeeldu ja prokuratuur on valmis viima üha rohkem kriminaalasju kohtu ette kõigest nädalaga,“ ütles Reinsalu. „Siin on olulisim ohvrite toetav kohtlemine, kiire menetlus, kaitsemeetmed ja koostöö partneritega – seda kõike arvestades konkreetse ohvri vajadusi.“

Siseminister Andres Anvelt rõhutas, et lähisuhtevägivallaga võitlemine ja seeläbi vägivallaringi katkestamine on ja jääb riigi prioriteediks. „Pea kõik vägivallatsejad on ise aastaid tagasi olnud kannatanud, see kehtib ka seksuaalkurjategijate kohta. Me peame lähisuhtevägivalla ja eriti selle ohvriks või tunnistajaks olnud lastega tegelema kiirelt ja kõik ametkonnad koos, sest kui seesama nooruk ise kuriteo toimepannuna kohtupinki jõuab, on kaugelt liiga hilja,“ sõnas Anvelt. Samuti tuleb siseministri sõnul uurimisasutustel küberkuritegevusega võitlemisel kiirelt oma võimekust suurendada. „Kui võtame kasvõi organiseeritud kuritegevuse, siis tänapäeval saavad narkoturul kaks meest kahe arvutiga, bitcoini arve ja darknetiga teha ära rohkem kui terve Mehhiko kartell. Peame sellise küberkuritegevuse uurimise arenguhüppe poole ka ise liikuma,“ sõnas siseminister.

Kohtumisel lepiti kokku, et prioriteetide elluviimisel suurendatakse kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist, keskendutakse ohvritele, pööratakse tähelepanu välismaalasest kurjategija väljasaatmise võimalusele ning tagatakse vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel raske korruptsiooni, organiseeritud narkokuritegude ja inimkaubanduse tõhus ning professionaalne kriminaalmenetlus.

Uudse teemana on prioriteetides sees küberkuritegevuse vastane võitlus. Ministrid leidsid, et selle kiirelt areneva valdkonnaga sammu pidamiseks ja selle kuriteoliigi pidurdamiseks tuleb investeerida menetlejate võimekusse, see tähendab politseinike ja prokuröride, aga ka kohtute küberkuritegevuse tõkestamise täiendõppesse ning rahvusvahelisse koostöösse.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri andis kohtumisel ülevaate kriminaalmenetluse täielikult digitaliseerimise projekti seisust. Projekti eesmärk on võtta uurimisasutuste, prokuratuuri, EKEI ja kohtute poolt kriminaalmenetlust läbi viies kasutusele digitaalne toimik, mis tähendab, et informatsioon kogutakse digitaalselt alates sündmuskohast. See tähendab aga kõigi asutuste tööprotsesside ja ka õigusruumi ettevalmistamist digitaalse toimikuga tööks. Kui kõik kriminaalmenetluse dokumendid oleksid digitaliseeritud, oleks kõigil menetlusega seotud asutustel selge ülevaade kriminaalmenetluste seisust ning ülevaade varadest ja asitõenditest, samuti oleks kõigile osapooltele toimik samaaegselt kättesaadav ja töödeldav. Digitaliseerimise visioon valmib justiitsministeeriumis oktoobriks.  

2018 esimese poolaasta prokuratuuri ja politsei statistika:

  • 60% alaealistest kahtlustatavatest menetletakse vähem kui kolme kuuga (2017. a I poolaastal vastav näitaja 76%, nelja kuuga 90%)
  • Alaealiste vastases seksuaalkuritegevuses on süüdistus esitatud 18-le isikule (2017. a I poolaastal 23-le isikule)
  • 28 ajutise lähenemiskeelu taotluse lahendamise kohtumäärust (2017 I poolaastal 10 määrust), sh 25 määrusega taotlus rahuldati (2017 I poolaastal 10 määrust)
  • Suure kahjuga majanduskuritegudes konfiskeeriti kuritegelikku tulu kogusummas 1 127 234 eurot
  • 90 kriminaalasjas konfiskeeriti 746 815 eurot kriminaaltulu (2017 I poolaasta 98 asjas 1 138 282 eurot), esimesel poolaastal oli 31 kriminaalasja, kus konfiskeeriti enam kui 5000 euro
  • Küberkuritegevuses tehti lõplikke menetlusotsuseid 13 isiku suhtes (2017 I poolaastal 8 isiku suhtes)
  • Riigivastastes süütegudes on saadetud kohtusse 3 kriminaalasja kolme isikuga
  • Organiseeritud kuritegevuses saadeti kohtusse 7 kriminaalasja (2017. a I poolaastal 14 asja)

Justiitsminister ja siseminister vaatavad koos prokuratuuri, politsei ja kaitsepolitsei juhtidega kaks korda aastas toimuvatel kohtumistel üle valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid, et hinnata nende mõju ja leppida kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50