• A
  • +

Justiitsministeerium hakkab uurima inimeste õigusteadlikkust

PrintPDF Jaga

Justiitsminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule ülevaate õiguspoliitika arengusuundade elluviimisest ja märkis, et järgmisel aastal on plaanis uurida ka inimeste õigusteadlikkust.


Justiitsminister rääkis Riigikogule esitatavat õiguspoliitika arengusuundade ülevaadet tutvustades, et 2012. ja 2013. aasta on tähendanud valitsusele hea õigusloome põhimõtete rakendamise üleminekuaastaid. „Kehtestatud on hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, uuendatud on kaasamise head tava ja valitsus on heaks kiitnud mõjude hindamise metoodika. Oleme neid nõudeid plaani kohaselt rakendanud ja tõsisemaid järeldusi nende täitmise osas saame teha järgmisel aastal,“ ütles Pevkur Riigikogus.

Uutest plaanidest tutvustas minister Riigikogule soovi uurida laiemalt Eesti inimeste õigusteadlikust. Selleks viiakse järgmisel aastal läbi Eesti elanike õigusvajaduse uuring, et selgitada laiapõhjalise küsitlusega välja, millised õigusprobleemid inimestel tekivad ja milliseid teadmisi nad murede lahendamiseks vajavad. Seni on hinnatud peamiselt kehtiva õiguse tundmist. „Seesugune teadmiste kontroll aga ei lase aru saada, kas inimestel on selliseid õigusteadmisi üldse vaja,“ rääkis justiitsminister. „Uue metoodikaga uuring annab eeldatavalt parema tervikpildi inimeste õigusvajadusest, mille abil saab kujundada juba konkreetsed tegevused, kuidas inimesi õigusküsimustes paremini aidata.“

Mis puudutab kaasamist, siis tõdes minister, et seni on kaasatud peamiselt passiivselt ehk materjalid on tehtud lihtsalt avalikult kättesaadavaks, edaspidi aga hakatakse üha enam pöörduma otse sihtrühma poole. Eesmärk ongi kaasata huvirühmi juba enne eelnõu valmimist, et neil oleks rohkem aega oma mõtteid koguda, ja selgitada seaduseelnõu autorite seisukohti huvirühmadele põhjalikumalt.

Seaduseelnõude mõjude hindamist vaadates, on näha, et üldine õigusloome maht veidi väheneb, mis kinnitab mõned aastad tagasi prognoositut, et tehakse mõnevõrra vähem, aga rohkem läbimõeldult ja kvaliteetsemalt. Aastaid on õigusloomes tuntud puudust ka ühtlustatud käsiraamatust. Need ootused täidab uus normitehnika nõuete käsiraamat, mis tugineb põhiseaduse kommenteeritud väljaandele, seadustele, riigikohtu lahenditele ja Eesti õigusloome traditsioonidele. Käsiraamat on koostatud riigikogu kantselei, justiitsministeeriumi ja riigikantselei koostöös ning see aitab kujundada sarnasemat ja kvaliteetsemat praktikat.

„Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ on 2011. aastal riigikogus heaks kiidetud dokument, milles on määratud õiguspoliitika ühtsed põhimõtted ja pikaajalised eesmärgid, mida valitsus peab arvestama oma tegevuse kavandamisel.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50