• A
  • +

Justiitsministeerium ootab ettepanekuid ettevõtluskliima parandamiseks

PrintPDF Jaga

1.11.2019 Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile muudatusettepanekud pankrotiseadusele. Eelnõuga püütakse lahendada maksejõuetuse revisjoni käigus tõstatatud olulisemaid probleeme, et muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ning läbipaistvamaks ja parandada seega Eesti ettevõtluskliimat tervikuna.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi hinnangul on Eesti pankrotiõigus küllaltki hästi välja kujunenud. „Sellest hoolimata, vaadates maailmapanga maksejõuetuse raportit, siis selle järgi on Eesti 47. kohal, samas kui maksejõuetuse valdkonnas tunnustatud riigid, nt Soome või Saksamaa, on esikümnes. Meie pankrotimenetlused on kas pikad ja kulukad või raugevad sootuks. Näiteks meie menetluse pikkus on 3 aastat, samal ajal kui Soomes kuni 11 kuud. Seega on selge, et arenemisruumi meie õiguses on,“ tõi Härmand näiteid.

„Seega kaasnevad eelnõus põhimõttelisemad ja suuremad muudatused maksejõuetuse teenistuse loomisega, halduri tasu süsteemi ümberkorraldamisega, kohtute spetsialiseerumisega maksejõuetusasjadele ja nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteemi ümberkorraldamisega. Ülejäänud muudatused on väiksemad, kuid samuti olulised pankrotimenetluse efektiivsemaks muutmiseks,“ rääkis Kai Härmand.

Maksejõuetuse teenistuse idee eeskujuks on Soome pankrotiombudsmani institutsioon. „Mis seal salata – Eesti pankrotimenetluses on järelevalvesüsteem hetkel ebaefektiivne. Seega oleksidki teenistuse peamised eesmärgid uurida seadusevastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid ja suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra. Niisamuti teostaks teenistus justiitsministeeriumi asemel haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle,“ ütles Härmand. Ta rõhutas, et teenistus peab olema oma tegevuses sõltumatu.

„Kuna maksejõuetusmenetlused ei ole piisavalt efektiivsed, menetlused on pikad ja kohtupraktika on ebaühtlane, teeme ettepaneku ka kohtute spetsialiseerumiseks maksejõuetuse asjadele. Hetkel ei taga kohtute tööjaotus ja kohtunike ettevalmistus pankrotiasja menetleva kohtuniku piisavat spetsialiseerumist. Maksejõuetusasjade lahendamine on aga keeruline ning vajab kohtunike koolitamist,“ märkis Kai Härmand. Eesmärgiks on koondada maksejõuetusasjade menetlemine Harju ja Tartu maakohtusse selliselt, et Viru ja Pärnu maakohtu maksejõuetusasjad koondatakse Tartu maakohtu alla.

Eelnõu on koostatud maksejõuetuse revisjoni raames välja töötatud analüüs-kontseptsioonidel. Justiitsministeerium ootab eelnõule ettepanekuid kolme nädala jooksul.

Eelnõuga saab tutvuda siin

Viimati uuendatud: 02.11.2019 - 01:50