• A
  • +

Justiitsministeerium ootab ettepanekuid suhtluskorra küsimuste parandamiseks

PrintPDF Jaga

7.05.2019 Justiitsminister Raivo Aeg saatis arvamuse avaldamiseks välja ettepanekud perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse ning täitemenetluse seadustiku muutmiseks. Väljatöötamiskavatsuses pakutab ministeerium lahendusi, kuidas muuta laste ja vanemate omavaheliste lahkhelide lahendamist kiiremaks ja sujuvamaks.

Justiitsminister rõhutab, et suhtlemise korra määramise peamine eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ning säilitada temaga lähedased suhted. „Selge on see, et seadusandja peab laste huvid seadma esikohale. Ütleb ju põhiseaduski, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Küll aga on problemaatiline see, et kehtivas õiguses on mitmeid kitsaskohti, mis suhtluskorra küsimustes lahendamist vajavad, alates menetluse kiirusest, lõpetades lapse suhtes jõu kasutamisega,“ märkis Raivo Aeg.

„Kehtiv menetlusõigus ei sätesta vanema ja lapse suhet puudutavas kohtumenetluses üldisi ajalisi piiranguid. Ometi on just suhtlusõiguse asjades äärmiselt oluline kohtulahendi täitmise kiirus, sest kaotsi läinud aeg võib kaasa tuua parandamatud tagajärjed lapse ja lahus elava vanema vahelisele suhtele,“ ütles Aeg.

Selleks, et suhtluskorra sundtäitmise menetlus muutuks kiiremaks, teeb justiitsministeerium ettepaneku kaotada kohustuslik lepitusmenetlus suhtluskorra lahendite sundtäitmisel. Nii jääks lepitusmenetlus kohtule üheks võimaluseks, millega lapse ja vanema vahelisi lahkhelisid lahenda. Kohustusliku lepitusmenetluse kaotamine võtab lapsega koos elavalt vanemalt võimaluse menetlusega venitada.

Menetlust aitaks kiirendada ka kohtute aktiivse rolli suurendamine. Näiteks plaanitakse anda sunnivahendite kohaldamise õigus kohtu pädevusse, mis annab kohtule paindlikkuse valida erinevate meetmete (nt käitumisjuhis, suhtluse hooldaja) vahel. Ühtlasi oleks kohtul võimalik määrata nn suhtluse hooldaja, mis tähendab vähemal määral sekkumist vanema õigustesse võrreldes hetkel kasutatava erieestkostja määramisega. See on mõeldud ainuüksi toetava ja abistava meetmena juhtudeks, kus vanem on lapsest võõrdunud või vanem soovib, kuid ei oska lapsega vahetult suhelda.

Ühtlasi on ettepanek asendada kohtutäituri poolt sunniraha määramine kohtu poolt trahvi määramisega. Sellega oleks kohtul võimalik rahatrahvi määrata ka varasemate rikkumiste eest nö karistusena kui suhtluskorda jätkuvalt ei täideta. Samuti oleks kohtul võimalik lapse huvidest lähtuvalt algatada sunnivahendite kohaldamise menetlus omal algatusel. Sellega väheneks kohtutäituri roll ja koormus suhtlusõiguse asjade täitmisel, sest täiturid teostaks vaid üksikuid kohtu poolt määratud toiminguid.

Lisaks teeb justiitsministeerium ettepaneku keelata suhtluskorra vaidlustes lapse suhtes jõu kasutamine. Jõudu võib eelnõu kohaselt kasutada äärmise vajaduse korral suhtlust takistava vanema suhtes, kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemusteta.

Justiitsministeerium ootab perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele kommentaare ja ettepanekuid kuni 7. juunini 2019.

Viimati uuendatud: 10.05.2019 - 04:50