• A
  • +

Justiitsministeerium on sel aastal alustanud mitmeid olulisi muudatusi

PrintPDF Jaga

„Me oleme võtnud suuna õigusriigilt sotsiaalsele õigusriigile, reguleerimiselt hoolivusele. Ka justiitsvaldkonnas on põhiliseks eesmärgiks võetud Eesti perede heaolu, pereväärtused on saanud meie õigusloome lahutamatuks ja otseseks osaks,“ kommenteeris tegevusprogrammi täitmist justiitsminister Andres Anvelt.

Väga olulisel kohal siseturvalisuse suurendamise valdkonnas oli võitlus vägivalla, eelkõige lähisuhtevägivallaga. Perevägivalla probleemiga tõhusamaks tegelemiseks allkirjastas justiitsminister 2. detsembril Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, milles on väga olulisel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi.

Perevägivallavastasele võitlusele aitavad kaasa ka 1. jaanuarist jõustuvad karistusseadustiku muudatused, millega on lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine edaspidi eraldi karistatav ning selle eest on ette nähtud tänasest karmim karistus. Samuti on justiitsministeeriumis ette on valmistatud uus vägivalla ennetamise strateegia, mis paneb rõhku nii perevägivallale, koolivägivallale kui ka näiteks inimkaubanduse teemaga tegelemisele. Arengukava on plaanis valitsusele ja Riigikogule esitada 2015. aasta alguses.

Teiseks oluliseks suunaks on inimeste majandusliku olukorra parandamine. Valitsusest on riigikokku jõudnud mitmed seda eesmärki täitvad eelnõud. Näiteks võlgnikelt elatisraha sissenõudmist tõhustav eelnõu, millega antakse kohtutäituritele suuremad õigused võlgade sissenõudmiseks ja võimaldatakse kohtu peatada näiteks võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus, kalapüügi-, jahipidamisõigus või relvaluba.

Riigikokku on saadetud ka kaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis käsitlevad tarbijate õigusi olla kaitstud eelkõige kiirlaenuturul, kuid ka muude tarbijaga sõlmitud lepingute puhul. Krediidikulukuse määrale kehtestatakse ülempiir ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Samuti pannakse piir tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele. Siia alla käivad lisaks kiirlaenudele liisingu- ja krediitkaartide andjad ja järelmaksuga müüjad.

Inimeste põhiõiguste tagamise tõhusamaks muutmiseks jõudis novembris riigikokku eelnõu, millega suureneb kohtulik kontroll läbiotsimiste ja vahistamiste üle. Lühenevad ka vahistamiste maksimaalsed tähtajad enne kohtumenetluse algust.

Justiitsministeerium tegeles ka riigi valitsemise ja demokraatia küsimustega. Selleks, et muuta riigi valitsemine paindlikumaks, pole ministrite loetelu enam seadusega määratud, vaid peaministril on võimalik määrata ministrid tegelema valdkondadega, kus on toimunud suuremad ühiskondlikud muutused ja mis vajavad seetõttu enam tähelepanu.

Lisaks tegeleti veel mitmete oluliste teemadega nagu korruptsioonivastase strateegia elluviimine, õigusemõistmise kiirendamine, orbteoste tuvastamine ja kasutamine jne. Selgus Tallinna uue kohtumaja valmimiseks välja kuulutatud arhitektuurikonkursi võitja ning nurgakivi pandi Tartu avavanglale, mis saab valmis 2015. aastal. Jätkuvad ettevalmistused uue Tallinna vangla ehitamiseks.

Olulisemate hilinenud tegevustena ei ole valitsusele veel esitatud julgeoleku- ja taustakontrolli seaduse eelnõu ja autoriõiguse seaduse ning selle rakendamise seaduse eelnõu. Mõlemad vajavad veel arutelusid erinevate partneritega.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50