Justiitsministeerium töötab vaimse tervise probleemidega õigusrikkujatele välja mobiilset rakendust
„Vaimse tervise häired on õigusrikkujate hulgas järjest enam levinud ning selleks, et korduvkuritegevust vähendada, peab nende probleemidega tegelema. Tahame toetada kriminaalhoolduses kasutatavaid sotsiaalprogramme digitaalse rakendusega,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
„Uuringu üks eesmärke oli analüüsida teiste riikide praktikat ning kuigi mõnes riigis on sarnased lahendused kasutusel näiteks abivahendina kriminaalhooldusalustega tegelemisel, siis laialt levinud see lähenemine ei ole. Seega on tegemist innovatiivse, uurimise väärt ja areneva valdkonnaga. On leitud, et sellised sekkumised võivad toimida vaimset tervist parandavalt,“ märkis Sööt.
Mobiilse programmi kasutamise eesmärgid on toetada õigusrikkuja tegelemist enda vaimse tervise probleemidega, parandada ja toetada tema suhtlust kriminaalhooldaja, prokuröri ja vaimse tervise spetsialistiga, pakkudes selleks kaasaegset keskkonda. Samuti võimaldab see õigusrikkujal olemasolevaid sotsiaalprogramme mobiilselt läbida.
"Seni on mobiilseid programme, mis ühest küljest tegeleksid vaimse tervise hoiuga ning teisalt võtaksid arvesse õigusrikkujate sihtrühma eripärasid, veel vähe loodud ja uuritud. Seega seisime projekti käigus silmitsi mitmete uudsete küsimuste ja arutelukohtadega, alustades programmi sisust lõpetades IT-lahenduste ja turvalisusküsimustega. Mobiilne programm ei saa asendama silmast silma kohtumisi ja teraapiat vaimse tervise spetsialistiga, kuid see võimaldab oluliselt tõhustada õigusrikkuja ja spetsialisti vahelist suhtlust ning pakub uudseid lahendusi õigusrikkujate vaimse tervise ja eneseregulatsioonioskuste edendamiseks," rääkis RAKE projektijuht Kerli Ilves.
Rakendust saaksid kasutada õigusrikkujad, kellele määratakse vangistuse asemel mõni muu alternatiivne karistus nagu näiteks kriminaalhooldus, ühiskondlikult kasulik töö vms, ning kellel on probleeme sõltuvusainetega, impulsiivse käitumise ja emotsioonide juhtimisega. Rakendust saaks inimesele soovitada või kasutamiseks määrata kriminaalhooldaja, prokurör või kohtunik.
Tartu Ülikooli esitatud prototüübi järgi oleks õigusrikkuja vaates näha kuus moodulit: kalenderfunktsioon, psühhohariduslik moodul ja sotsiaalprogrammide mobiilsed modifikatsioonid, enesetestid, suhtlusmoodul, infotahvel ning õiguskuuleka kodaniku mäng. Teiste programmi kasutajate vaated (prokurör, kriminaalhooldaja, vaimse tervise spetsialist, tugiisik) sisaldavad vaid neid mooduleid, mis on spetsialistile vajalikud.
Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Uuringu käigus vaadati Soome, Rootsi, Hollandi, Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia näiteid.
Uuringu läbiviimist rahastati osaliselt Eesti Teadusagentuuri Euroopa Regionaalarengu programmist RITA.
Uuringu ja rakenduse prototüübiga saab tutvuda siin, lühikokkuvõtte leiab siit.