• A
  • +

Justiitsministeerium tunnustab vanglast vananenutele tugiisiku- ja ajutise majutusteenuse pakkujaid

PrintPDF Jaga

3.12.2018 Täna tunnustas justiitsministeerium 55 vanglast vabanenute tugiteenuse pakkujat, kes toetavad vanglast vabanenuid õiguskuuleka elu alustamisel.

„Täna on meil rõõm tänada inimesi, kes on võtnud enda südameasjaks aidata muuta inimeste elusid, kes on olnud tavapärasest ühiskonnaelust eemal, sest on kandnud vanglakaristust. Inimeste väärtuste, hoiakute, motivatsiooniga töötamine on keeruline ja aeganõudev. Tugiisikutel jt nõustajatel on eriline empaatiavõime ja uskumus, et kõik väärivad võimalust elada paremat, õiguskuulekat elu – teisiti ei saaks nad vanglast vabanenutega tööd teha. Vanglast vabanenute ühiskonda lõimimisse panustamine väärib kiitust ja tunnustust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

“Tugiteenusele jõuavad peamiselt Eesti retsidiivsemasse sihtrühma kuuluvad kinnipeetavad. See tähendab, et paljudele on vanglas viibimine harjumuspärasem kui elamine vabaduses. Sestap on inimeste kuritegevuse nõiaringist välja aitamine äärmiselt keeruline, tuleb tegeleda pea kõigi eluliste küsimustega, kus lisaks töö- ja elukoha leidmisele esineb terve rida muresid: tervis, sõltuvus, võlad jne. Tihtipeale saavad takistuseks vabanenu enda motivatsioon ja kannatamatus oma elu muuta. Tugiisikutel ja majutuskeskuste töötajatel peavad olema oskused, et iga vabanenu puhul leida kesktee, mis innustaks muutuma ja järk-järgult probleeme lahendama,“ sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika talituse projektijuht Stanislav Solodov. 

Vanglast vabanenute tugiteenus koosneb kahest teenusest: tugiisiku- ja koos nõustamisteenusega ajutisest majutusteenusest. Tugiisik alustab vangiga koostööd veel enne tema vabanemist, et luua usalduslik suhe ja panna paika vabanemisjärgsed tegevused. Tugiisiku roll on olla hea kuulaja ja nõustaja selleks, et tegevused oleksid järk-järgult saavutatavad. Majutusteenus pakub aga seda stabiilsust, mis on hädavajalik just esimestel kuudel peale vanglast vabanemist.

„Kõige enam motiveerib töötama inimestes peidus olev muutumispotentsiaal. Seda hoolimata pikkade aastate vangistusemõjudest ja ühiskonnast eemalolekust,“ ütles kogenud tugiisik Eva Üprus. „Majutusteenus annab hea võimaluse pakkuda vaheetappi, kus saab hetkeks aja maha võtta ja toetavas keskkonnas tegeleda endale oluliste ja jõukohaste ülesannetega. Praktikas on mitmeid häid näiteid, kus vabanedes tuge ja abi saanud inimene pühendab end mõne aja pärast ise vabanenutega töötamisele, sest tunneb vajadust ühiskonnale tagasi anda,“ märgib Üprus.

Justiitsministeerium tunnustas tehtud töö eest:

  • Aktiviseerimiskeskuse Tulevik töötajaid: Mirjam Vabrit, Elnora Arik, Eha Vares, Krista Lip, Vitali Jermakov, Jüri Metsaalt, Robert Vares, Vitali Platonov, Vadim Kašmar, Vladimir Popenko, Aleksandr Goršanov, Villu Mikk, Ene Mändla, Viktor Korobka, Liisa Lippu, Kaidi Vabrit, Liina Sooäär;
  • Lootuse Küla töötajaid: Märt Vähi, Raiman Kukk, Roman Lunjov, Viljam Borissenko, Jaroslav Dudtšenko, Erko Subi, Arvi Raid, Einike Pähn-Roos, Tani Roos;
  • Balti kriminaalpreventsiooni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni instituudi töötajaid: Eva Üprus, Fea Otter-Üprus, Avo Üprus, Aare Vain, Aarne Lätte, Ave Vill, Dana Nekrilov, Eda Vesik, Epp Mähar, Eve Ringo, Roman Kahur, Immanuel Volkonski, Igor Štuts, Margarita Štuts, Igor Astmäe, Kalle Kangur, Mihhail Marhel, Oleg Pronin, Pjotr Ovdeitšuk, Natalja Kravets, Sulev Kuuskmäe, Yuri Mysnik, Irina Mikhaylova, Valentin Mihhailov, Katrin Sari;
  • Johannes Mihkelsoni keskuse töötajaid: Tõnu Ints, Veronika Varep, Inge Johanson, Marju Tarkus.
Viimati uuendatud: 04.12.2018 - 04:50