• A
  • +

Justiitsministeeriumi 2015. aasta eelarve keskendub kohtute töö korraldamisele

PrintPDF Jaga

Justiitsministeeriumi 2015. aasta eelarve peamisteks prioriteetideks on kohturegistrite maakonnakeskustesse viimise ettevalmistustega alustamine ja kohtureformiga jätkamine. Samuti võib järgmise aasta suurematest tegevustest välja tuua vanglatöötajate palkade tõstmise.

Valitsus toetas kohturegistrite viimist laiali üle Eesti, see tähendab Tallinnast ja Tartust välja väiksematesse linnadesse – Jõhvi, Rakverre, Narva, Viljandisse, Võrru, Põlvasse, Raplasse, Pärnusse ja Kuressaarde.

„Eesmärk on tõsta kohtunikuabide ja registrisekretäride palka, sest see jääb praegu oluliselt alla nii avaliku sektori, kui ka muude võrreldavate ametikohtade palgatasemele. Vahendeid selleks tuleb aga leida sisemiste ümberkorralduste arvelt,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

"Kuna registrimenetlus on suures osas elektrooniline ja toimikutega tutvumist saab korraldada kohtumajade kantseleide kaudu sõltumata registrite asukohast, siis aitab kolimine kaasa riigi arengu jaoks olulisele eesmärgile, et töötamise võimalused ei koonduks vaid Tallinnasse ja Tartusse, vaid jaotuksid ühtlaselt üle Eesti. Nii hoiame märkimisväärselt kokku Tallinna kinnisvara kulude arvelt ja vabaneva ressursi saab suunata kohtunikuabide ja teiste registritöötajate palkade tõusuks," selgitas minister.

Registrites saab kokku olema üle 100 töökoha ja need viiakse üle Eesti laiali aastaks 2018. Muudatused toimuvad järk-järgult. Kolimise ettevalmistustööde alustamiseks eraldas valitsus järgmise aasta riigieelarvest 102 121 eurot. Muudatus vajab järgnevatel aastatel lisarahastust, täpsemalt 2016. aastal umbes 400 000 eurot, 2017. aastal umbes  650 000 eurot ja 2018. aastal umbes 410 116 eurot.

Teiseks jätkab ministeerium kohtureformi elluviimist, mis tagab kiirema ja kvaliteetsema kohtumenetluse. 2015. aastal algatatakse tõhusama õigusemõistmise projekt Pärnu maakohtus, Viru maakohtus, Tallinna halduskohtus, Tallinna ringkonnakohtus ning viiakse lõpule Tartu Maakohtus, Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtus. Selleks eraldati riigieelarvest 2,3 miljonit eurot. Kohtureform sai alguse 2013. aastal Harju maakohtus, kus lisarahastuse toel on 2014. aasta augusti lõpu seisuga menetlusajad lühenenud kriminaalasjade üldmenetluses 34,3%, tsiviilasjades 33,3% ja väärteomenetluse asjades 32,1%. Kohtumenetluskulude kindlaksmääramise asjades lühenes menetlusaeg kaheksa korda.

Kolmanda prioriteedina tõstab justiitsministeerium 4,5% võrra vanglaametnike palka, milleks eraldati riigieelavest 1 109 901 eurot. Vanglaametnike palku tõstetakse seoses nende ülesannete laienemisega sisejulgeoleku ja laiapindse riigikaitse valdkonnas. Seetõttu on tähtis, et vanglates töötaksid motiveeritud inimesed. Vanglaametnike palgatõus tuleneb vajadusest tagada erialase kutse- ja kõrgharidusega vanglaametnike osakaalu jätkuv tõus, nende vastavus uuendatud kehalise ettevalmistuse ning relvade ja erivahendite kasutamise oskuse nõuetele, sealhulgas suutlikkus anda politseile ametiabi.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50