• A
  • +

Justiitsministeeriumi aasta projekt on kiirlaenu kulude piiramine

PrintPDF Jaga

Justiitsministeeriumi aasta projekiks sai 2015. aastal kiirlaenu kulude piiramine, millega pandi piir kiirlaenude krediidikulukuse määrale ja sissenõudmiskulude suurusele. Samuti keelati ära vahekohtute kasutamine tarbijakrediidi lepingutest tulenevates vaidlustes.

„Justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli pälvinud nn kiirlaenude pakett on lahenduseks ühele viimaste aastate kõige põletavamale probleemile, milleks on kiirlaenude tõttu tõsistesse makseraskustesse sattunud inimeste hulk. 2015. aasta alguseks oli Eestis ca 37 000 inimest, kes olid kiirlaenude tõttu sattunud maksehäireregistrisse. Samal ajal oli selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevus äärmiselt tulus, mitme suurema kiirlaenuandja puhaskasum ületas eelmisel aastal 2 miljoni euro piiri,“ rääkis justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas.

Probleemide lahendamiseks töötas justiitsministeeriumi eraõiguse talitus vabariigi valituse nn kiirlaenu paketiga seoses välja kaks eelnõud, millega keelati tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus ja kehtestati ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale ning kehtestati ülempiirid tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele.

Alates selle aasta 1. juulist ei tohi lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal ületada Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 2015. aasta teisel poolel on see 79,71%. Vastasel juhul on alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgse intressimäärani ning mingeid muid tasusid tarbijalt nõuda ei või. Vahekohtul ei ole pädevust tarbijakrediidilepingust tulenevaid vaidlusi lahendada. Alates 1. oktoobrist saab lepingulise suhte kestel tarbijalt nõuda iga üksiku sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Pärast lepingu lõppu võib sõltuvalt tarbija võlgnevuse suurusest nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid kogusummas 30, 40 või 50 eurot.

„Tarbija kui lepingulise suhte nõrgema ja majanduslikult haavatama poole kaitseks olid muudatused väga vajalikud ning arvestades viimaste aastate jooksul tekkinud probleemide ulatust ka kahtlemata olulised,“ rõhutas Aas.

Auhinnatud projektidena märgiti ära mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT, mis on suunatud alaealiste korduvkuritegevuse vähendamisele ning ametlike teadaannete uus infosüsteem.

 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50