Justiitsministeeriumi eelnõu toob inimestele halduskohtus kiiremad lahendid
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis eile kooskõlastusringile halduskohtumenetluse seadustiku muutmise eelnõu, mis kiirendab kohtusse pöördujate jaoks lahendini jõudmist. See omakorda võimaldab inimestele parema ligipääsu õigusemõistmisele.
„Halduskohtu ülesanne on kaitsta inimesi selle eest, et riik ei saaks kasutada omavoli. Samas kardavad paljud inimesed kohtusse pöörduda põhjusel, et see on pikk ja keeruline protsess. Muudatusega tekib halduskohtus paindlikum praktika ning kohtuprotsess muutub sellega kaebajale sõbralikumaks,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Samuti tekib eelnõuga võimalus teatud asjad kohtuväliselt lahendada. Näiteks saab Sotsiaalkindlustusamet pädevuse pensionistaaži tuvastamiseks tunnistajate ütluste alusel. See tagab, et asjaosalised ei pea pöörduma kohtusse olukorras, kus poolte vahel vaidlust tegelikult ei ole.
Eelnõu soodustab ka taastuvenergiaparkide rajamist. Selleks seab see taastuvenergiaasjade eelmenetlemise tähtajaks kolm kuud, et tagada kiirem asjaajamine. Lisaks teeb see arendajate jaoks protsessi kiiremaks, sest võimaldab kõigil osalistel menetluse kestel tehtud vigu paindlikult ja vähemate kuludega parandada ilma, et peaks kogu protsessiga otsast pihta hakkama.
„Valitsuse prioriteet on bürokraatiale vitsad peale panna ja eelnõu on üks samm selles suunas. Muudatust on vaja, et suurte projektidega seotud kohtumenetluste puhul saabuks selgus ja õigusrahu kiiremini ning vähema bürokraatiaga,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Lisaks sellele on eelnõus veel mitmeid olulisi muudatusi, mis aitavad kohtute koormust ühtlustada. Nende hulgas on näiteks kinnipeetavate ja hankeasjade jaotamine üleriigiliselt mitte kaebaja viibimiskoha järgi.
Eelnõu näeb ette ka kohtulubade andmise menetluste vähendamise. Kohtuloa andmise nõue kaob olukordades, kus kohtuloa nõue ei tulene põhiseadusest ning ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalik. Näiteks kui kutsealune ei ilmu terviseseisundi hindamisele, ei täida ajateenistusse asumise kohustust või reservis olev inimene ei ilmu õppekogunemisele, siis kaob nõue taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki juhtimisloa peatamiseks. Varem pidi sellises olukorras taotlema kohtu luba. „Halduskohtu roll ei ole tegutseda mitte riigi käepikendusena, vaid pakkuda inimeste õiguste kaitset,“ lisas Pakosta.
Inimeste õiguste tõhus kaitse halduskohtus on jätkuvalt tagatud kõikidele tavapärases korras vastavalt kaebusele.
Lisaks kätkeb eelnõu endas veel mitmeid muudatusi, mis aitavad tagada, et kohtumenetlus koormaks menetlusosalisi vähem.
Ettepanekuid muudatuste tegemiseks esitas justiitsministeeriumile ka riigikohus.
