• A
  • +

Justiitsministeeriumis arutatakse üürituru kaasajastamise teemal

PrintPDF Jaga

Justiitsministri kutsel kohtuvad täna ministeeriumis asjatundjad ja huvigruppide esindajad Eestist ning väliseksperdid viiest Euroopa Liidu liikmesriigist, et arutada Eesti üüriturgu puudutava seadusandluse kitsaskohti ja selle kaasajastamise küsimusi.

„Üüriturgu puudutavale seadusandlusele on viimastel aastatel ette heidetud, et üürniku ja üürileandja õiguste ja kohustuste vahekord ei ole piisavalt tasakaalustatud ning see on üürniku poole kaldu, mis võimaldab näiteks nn puuküürnikel olukorda ära kasutada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Võlaõigusseaduse puhul on probleemina välja toodud liiga palju rangeid reegleid, millest eluruumi üürnik ja üürileandja ei saa soovi korral kõrvale kalduda. Näiteks ei saa nõuda leppetrahvi maksmist naabrite rahu segavalt inimeselt või kohustatakse üürileandjat hoiustama üürniku deposiiti  eraldi kontol ning maksma selle pealt keskmist turuintressi. Tänasel kohtumisel arutatakse, kas sellised reeglid vastavad kaasaegse üürituru vajadustele.

Üürituru kaasajastamist puudutavatel teemadel on justiitsministeeriumis toimunud mitmeid kohtumisi huvirühmadega, viimati kogunes selleteemaline ümarlaud jaanuaris. Tänasel kohtumisel osalevad Bremeni ülikooli poolt Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekti “Tenancy Law and Housing Policy in Multi-level Europe” (TENLAW) konsortsiumi töögruppide, sh Tartu ülikooli õigusteaduskonna töögrupi liikmed. Projektiga on viie aasta jooksul kokku kogutud ja süstematiseeritud võrdlev-õiguslik materjal üürisuhete kohta kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

„Oleme seni kuulnud eelkõige üürileandjate, kinnisvaraarendajate ning mõningal määral ka kohtutäiturite seisukohti. Enamik tehtud ettepanekutest on suunatud üürniku kaitse vähendamisele. Kuna Eestis puudub üürnike esindusorganisatsioon, ei ole meil võimalik kuulda nö teise poole seisukohti kehtiva olukorra ja selle väidetavate kitsaskohtade kohta. Üürnike kaitsetaset ei ole aga võimalik hinnata ainult üürileandja huvide aspektist. Riik peab tagama, et üürnikku ei saaks liiga kergelt välja tõsta, kuna tegemist on tema koduga,“ märkis Reinsalu.

“Kohtumine rahvusvaheliselt tunnustatud üüriõiguse ekspertidega võimaldab meil näha probleeme laiemalt ning selgitada arutelu käigus välja lahendused, mis vääriksid kaalumist ja mis oleks kooskõlas arengutega teistes liikmesriikides,” lisas minister.

Lisaks välisekspertidele ja TÜ õigusteaduskonna esindajatele võtavad kohtumisest osa riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, üürileandjaid esindavate organisatsioonide liikmed ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50