Justiitsminister andis hinnangu õigusloomele koroonakriisis
„Mitte kunagi varem ei ole iseseisvuse taastanud Eesti riigina pidanud silmitsi seisma nii kiiresti areneva ja pikalt kestva kriisiga, nagu seda on olnud kaks aastat kestnud viiruskriis. Lisandunud on energiakriis ja sõda Euroopas. Väliskeskkond on kiires muutuses. Oleme riigina võtnud kohustused rohepöörde eesmärkide saavutamiseks. Kõik see kajastub ka õigusloomes,“ ütles Lauri
„Õigusloome peab olema piisavalt paindlik, et riik saaks tõhusalt reageerida ühiskonnaelus või väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Samas peab see aga olema piisavalt ettenähtav ja stabiilne, et säilitada ja suurendada inimeste usaldust riigi tegevuse vastu,“ lisas ta. Justiitsministeeriumi hinnangul tõestas 2020. aastal alanud koroonakriis, et Eesti õigusloomeprotsess võimaldab kiiret reageerimist.
Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud eelnõudest valdav osa on väheste normitehniliste puudustega ja eelnõud vastavad üldjuhul kirjakeele normile. Mõjude hindamise kvaliteet on järjest paranenud. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti mõjude hindamise süsteemi hinnatud väga heaks. OECD 2021. aastal tehtud õigusloomepoliitika uuringu kohaselt on Eesti seaduseelnõude mõjude hindamise süsteem kvaliteedi poolest 37 riigi hulgas neljandal kohal.
Minister tõi välja, et samal ajal on kasvanud ka inimeste ja ühiskonna ootused õigusloome kvaliteedile ning põhjalik eeltöö, analüüsid ja laiem diskussioon saavad aidata seda veelgi parandada
„Väljakutsena näeme, et seletuskirjades oleks senisest enam ja süsteemsemalt esitatud eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs. Sellele viidati ka Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali koostatud eksperdiarvamuses. Eesmärk on ka see, et rohkem ja sisulisemalt koostataks enne seaduseelnõude ettevalmistamist väljatöötamiskavatsusi, mis võimaldab varakult algatada avalikku arutelu ja kaasata huvirühmasid.“
Lauri peatus oma kõnes ka kaasamise ja järelhindamise olulisusel, õigusloomejuristide järelkasvu küsimusel ning rääkis riigi koosloome keskkonna arendamisest.
„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ ehk ÕPPA on hea õigusloome lähtealuseks ning panustab strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamisesse, mille järgi riigivalitsemine on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne.