• A
  • +

Justiitsminister andis üle „Õiguse eest seisja“ tunnustusauhinnad

PrintPDF Jaga

08.10.2020. Justiitsminister Raivo Aeg andis täna Eesti õigusteadlaste päevade avamisel üle „Õiguse eest seisja“ auhinnad inimestele, kes oma tegude, käitumise või muu tegevusega on märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse. Tunnustuse pälvisid emeriitprofessor Jaan Sootak ja emeriitadvokaat Aleksander Glikman.

“Eesti Vabariigi loojate selge idee ja eesmärk oli ehitada riik, kus valitsevad kord ja õigus. Paraku pidime 1991. aastal alustama oma riigi taastamist palju hullemast olukorrast kui 1918. aastal riiki rajades. Nõukogude totaalne süsteem asendas õiguse võimuga ja õigusteaduse võimuteadusega. Kuigi me taastasime Eesti riigi õigusliku järjepidevuse alusel, tuli tegelikus ülesehitustöös astuda õigusvaakumist õigusriiki. Nüüd, kus me tähistame saja aasta möödumist esimese põhiseaduse sünnist, saame olla õnnelikud, et meil on see töö vaatamata ajaloo keerdkäikudele siiski hästi õnnestunud,“ märkis justiitsminister.

„Täna ei tunnusta me ainult kahte väljapaisvat õiguse eest seisjat. See on tunnustus kõigile Eesti juristidele, kes on loonud õigusriikluse. Meie tänased laureaadid ei saaks õiguste eest seista, kui poleks vundamenti, millel seista – kui poleks vabadust, õiglust ja õigust, mis on kõigi juristide ühise töö vili,“ lisas Raivo Aeg.

Hea töö ja silmapaistva panuse eest Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse pälvisid tänavu „Õiguse eest seisja“ tunnustusauhinna emeriitprofessor Jaan Sootak ja emeriitadvokaat Aleksander Glikman.
 
Emeriitprofessor Jaan Sootak on olnud taasiseseisvunud Eesti karistusõiguse reformi üks peamistest kujundajatest, kellel on olnud 1990. aastast alates juhtiv roll nii karistusõiguse aluspõhimõtete ja peamiste teoreetiliste seisukohtade väljatöötamisel kui ka karistusseadustiku koostamisel. Ta on juhtiv karistusõiguse ekspert, arvukate õpikute autor ning eesti õigusteaduse saadik välismaal. Õppejõuna on ta andnud hindamatu panuse uue põlvkonna õigusmõtlemise kujunemisele, jagades tarkust ja teadmisi sadadele juuratudengitele. Jaan Sootak on töötanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1974. aastast. Alates 1994. aastast on ta tegutsenud ka Riigikohtu nõunikuna.

Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid advokaate Aleksander Glikman on õigust praktiseerinud alates 1951. aastast. Tal on suur roll kaasaegse Eesti Advokatuuri väljakujunemisel ning erinevate töörühmade liikmena on ta mitmete seaduste kaasautor. Lisaks on ta tunnustatud kohtuadvokaat, kes on edukalt ajanud tuhandeid tsiviil- ja arbitraažiasju. Aleksander Glikman on koolitanud kümneid advokaate ning tema isiklik eeskuju on olnud oluline mõjutaja kõigile advokaatidele nii kutsetöö tegemisel kui ka laiemalt advokaadile oluliste väärtuste eest seismisel. Ta on oluliselt panustanud meie õigusriigi tekkimisse ning seisab järjepidevalt õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste kaitse eest.

Aleksander Glikmani nimel võttis tunnustusauhinna vastu Eesti Advokatuuri aseesimees Imbi Jürgen.

Kandidaate said esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ettevõtted. Ettepanekud vaatas läbi ja auhinna saajad valis välja justiitsministri nimetatud komisjon, kuhu kuulusid riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja justiitsministeeriumi õigusloome nõukoja esimees.

Eesti õigusteadlaste päevad on tänavu pühendatud põhiseaduse sajandale sünnipäevale. Põhiseaduse teemadel räägitakse kahel plenaaristungil ja 16 paneeldiskussioonil.

Fotod ja ministri kõne on leitavad lisafailide alt.

Viimati uuendatud: 09.10.2020 - 10:50