• A
  • +

Justiitsminister arutas õigus- ja korrakaitseasutuste esindajatega põhiõiguste paketti

PrintPDF Jaga

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu õiguskaitseasutuste juhtide, kohtute, prokuratuuri, advokatuuri ja politsei esindajatega, et arutada 1.septembril jõustuva, kriminaalmenetlust puudutava seadusemuudatusega. Esindajad andsid ülevaate, kuidas saab alates 1.septembrist töö korraldatud olema.

Jõustuva seadusemuudatusega suurendatakse kohtulikku kontrolli läbiotsimise ja vahistamiste puhul ning lühendatakse vahistamise tähtaegu, kuna just läbiotsimine ja vahistamine on toimingud, mis riivavad oluliselt inimeste põhiõigusi.

„Eelnõu sujuvaks rakendamiseks oleme riigieelarvest eraldanud täiendavad vahendid nii prokuratuurile, kohtutele, advokatuurile kui kohtuekspertidele,“ rõhutas minister.

Samas on Reinsalu sõnul selge, et seadusemuudatused toovad õiguskaitseasutustele kaasa tõsise väljakutse ning on oluline, et menetluse kiiruse kasvades ei tohi protsess ning põhiõiguste kaitsmine muutuda näiliseks. „Seetõttu teeme õiguskaitseasutustega tihedat koostööd ka eelnõu rakendamise ajal ning plaanime teha põhjalikku mõjude järel-analüüsi. Meil on kohustus jälgida, et need muudatused end ka sisuliselt õigustaksid ning ei avaldaks negatiivset mõju kriminaalmenetluse tulemuslikkusele. Kui ilmneb, et on takistusi, vaatame seadusemuudatused üle,“ lisas ta.

Paralleelselt valmistab justiitsministeerium ette seadusemuudatusi, mis bürokraatiat kriminaalmenetluses vähendaksid ja leiaksid ka täiendavaid alternatiive vahistamisele.

Alates 1. septembrist annab valdava osa läbiotsimislubadest kohus. Teatud juhtudel saab loa ka edaspidi anda prokuratuur, samuti edasilükkamatutel juhtudel, kui kohtu loa saamine ei ole võimalik – aga siis tuleb kohtult tagantjärele luba küsida.  Täpsustatakse ka menetleja kohustust näidata läbiotsimismääruses selgemini mida otsitakse ning reegleid läbiotsimisel ettetuleva juhuleiu lubatavuseks.

„Selline muudatus on vajalik, kuna tegemist on väga suure riivega inimeste omandi ja kodu puutumatusele,“ selgitas justiitsminister.

Vahistamiste puhul lüheneb vahi all hoidmise tähtaeg seniselt kuuelt kuult alaealiste puhul kahele kuule, teise astme kuriteo korral neljale kuule ja esimese astme kuritegude puhul jääb tähtaeg samaks ehk vahi all saab inimest reeglina hoida kuni kuus kuud.  Erandkorras saab peaprokurör taotleda nende tähtaegade pikendamist kohtult. Lisandub vähemalt iga kahe kuu tagant kohustuslik põhjendatuse kontroll kohtu poolt – s.t kohus hindab, kas vahi all viibimine on jätkuvalt vältimatu.

„Eriti just alaealiste puhul tuleb vahistamist eriti hoolikalt kaaluda ja vaadata, kas see ikkagi täidab oma eesmärki hoida noori õiguskuulekal teel ja eemale korduvast kuritegude toimepanemisest,“ rõhutas Reinsalu.

Aasta jooksul vahistatakse kohtueelses menetluses umbes 1100-1200 isikut.

 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50