Justiitsminister: Eesti kohtukorraldus muutub töökindlaks ka hübriidründe ja sõja korral
„Kriisideks valmisolek on tänase keerulise julgeolekuolukorra tõttu prioriteet kogu riigis. Eestile hetkel sõjalist ohtu pole, kuid kohtusüsteem peab olema ette valmistatud ka võimalikeks erakorralisteks oludeks,“ rääkis justiitsminister ning lisas: „Kohtupidamine on õigusriigi tuumikfunktsioon, mis peab toimima ka tavapärasest erinevates oludes. Kui õigusrikkumiste arv on järsult kasvanud, aga kohtute tööjõu ressurss on samas piiratum, pole võimalik kohtupidamist tavapäraste reeglite järgi korraldada. Selleks, et tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele, oleme eelnõuga ette näinud mitmeid olulisi muudatusi erakorralise ja sõjaseisukorra aegseks kohtupidamiseks,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg eelnõu koostamise vajadust kommenteerides.
Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise eelnõuga kehtestatakse menetlusõiguslikud ja kohtukorralduslikud erisused erakorralise või sõjaseisukorra ajaks. Eesmärgiks on tagada menetluste võimalikult kiire ja tõhus läbiviimine, mis võib erakorralistes oludes olla raskendatud. Näiteks saab kohus õiguse lahendada kõiki tsiviilvaidlusi ja haldusasju vajadusel lihtmenetluses. Kehtiv õigus lubab kohtunikul tsiviilvaidlusi ja haldusasju lahendada lihtmenetluses vaid teatud juhtudel. Samuti antakse kohtule tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus peatada, kui menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Eelnõu näeb ühtlasi ette, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kaasata õigusemõistmisse rahvakohtunikke.
Eelnõuga antakse kohtujuhtidele ka piisavad volitused ja vastutus, et seada kohtuasjadega tegelemise prioriteetsuse järjekord. Kohtu esimees võib õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks muuta ka kohtute tööjaotusplaani ning kohtu kodukorda. Samuti võimaldatakse kohtuistungeid pidada ka töövälisel ajal ning tavapärasest erinevas asukohas.
Lisaks antakse muudatustega riigikohtu esimehele erakorralise või sõjaseisukorra ajaks pädevus määrata kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Samuti on kohtu esimehel õigus anda kohtunikele juhiseid töö korraldamiseks ning kõrgema kohtu esimehel muuta või kehtetuks tunnistada madalama astme kohtute esimeeste antud juhiseid. Juhised saavad üksnes puudutada töökorralduslikku poolt ja prioriteetide määramist, kohtuasja sisulise lahendamise üle otsustab kohtunik sõltumatult.
Eelnõu ettevalmistamine lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022−2023 eesmärgist tagada laiapindne riigikaitse ning suurendada valitsuse ja riigiametite paindlikkust kriisidega toime tulemisel. Erakorralise või sõjaseisukorra aegse kohtupidamise eelnõu koostamine on kokku lepitud ka Vabariigi Valitsuse tööplaanis.