Justiitsminister: kuritegevust aitavad vähendada uuringutele ja andmetele tuginevad otsused

„Kuritegevuse olukord Eestis püsis mullu oluliste muutusteta ja isegi veidi paranes võrreldes üle-eelmise aastaga. Kuritegevuse tase veidi langes, eriti raskete kuritegude osas. Vähenes ka noorte kuritegevus ning vangide arv. Küsitlusuuringud näitavad samas küll inimeste subjektiivse turvatunde halvenemist, aga see peegeldab ilmselt üldisemalt ebakindla olukorra mõju. Eelmise aasta lõpus tehtud küsitlusele vastas 71% inimestest, et tunneb end oma kodukandis ka pimedas turvaliselt, mida on siiski 4% vähem kui aasta varem,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Kriminaalpoliitika valdkonnas tõi möödunud aasta tehnoloogilisi edusamme. „Näiteks loodi 2022. aastal õiguslikud alused täisdigitaalseks süüteomenetluseks. Äsja valmisid ka justiitsministeeriumi analüüs ja ettepanekud kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks. Selle analüüsi pinnalt koostatakse 2023. aastal eelnõu ja loodetavasti saab täpsematest plaanidest rääkida järgmise riigikogu koosseisuga ja tulemustest seega järgmise aasta kriminaalpoliitika ülevaates,“ ütles justiitsminister.

Ka vanglad liiguvad paberivaba töökorralduse suunas. „Plaanime kasutusele võtta vangla e-poe lahenduse ning arendame kriminaalhooldusalustele mõeldud infoportaali. Riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi tekiks kinnipeetaval võimalus lugeda ja edastada endaga seotud kohtumenetluse materjale digitaalses keskkonnas, mis muudab infovahetuse osaliste vahel tõhusamaks – nii säästame märgatavalt haldus-, personali-, transpordi- ja paberikulusid ning menetlusaega tervikuna. Samuti aitavad need lahendused kinnipeetavaid paremini ette valmistada eluks väljaspool vanglat,“ rääkis justiitsminister. 

Emotsioonidel põhinevate ja mittetoimivate otsuste vältimiseks on kriminaalpoliitikas alati rõhutatud teadmiste ja andmete olulisust. Ministri sõnul teeb ja tellib justiitsministeerium seetõttu järjepidevalt uuringuid ning hindab seniste tegevuste mõju. Kriminaalpoliitika valdkonna uuringute ja analüüside kohta leidub teavet justiitsministeeriumi kodulehel.

IT-valdkonnast rääkides tõdes justiitsminister, et 2022. aastal registreeriti arvutikuritegusid ligi 25% vähem kui aasta tagasi. „Selline arvutikuritegude vähenemine on esmakordne viimase kümne aasta jooksul. Ennekõike vähenes arvutikelmuste arv, aga vähem oli ka teisi arvutikuritegusid. Loodetavasti on see märk sellest, et lisaks politsei ja prokuratuuri heale tööle on vilja kandnud ka teavitustöö ning inimesed on ettevaatlikumad ja oskavad pettuse ohvriks lengemist vältida,“ kostis justiitsminister.

Tõsisemate arvutikuritegude puhul tõi minister välja, et proovikiviks on nende piiriülene iseloom – toimepanijad viibivad eri riikides ning nende puhul on vaja juurdepääsu teistes riikides asuvatele elektroonilistele tõenditele. „Selle probleemi lahendamiseks avati 2022. aasta mais allkirjastamiseks Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll, mis käsitleb rahvusvahelist koostööd ja juurdepääsu elektroonilistele tõenditele. Samuti on lõppstaadiumis Euroopa Liidu nn e-tõendite paketi heakskiitmine, mis loob võimalused sisukamaks koostööks elektrooniliste tõendite valdkonnas liikmesriikide vahel. Seetõttu on põhjust arvata, et tulevikus muutub ka nende kuritegude uurimine ning rahvusvaheline koostöö tulemuslikumaks,“ avaldas justiitsminister lootust.

Ministri sõnul on justiitssüsteemis viimasel ajal palju propageeritud taastavat õigust. Seda on kasutatud näiteks ka valgekrae kuritegude puhul. „Eelmisel aastal võtsid ühe korruptsioonikuriteo menetlusalused kohustuse maksta kahe haigla lastefondidele 20 000 eurot. Avalikul kohtuistungil pidid nad rääkima ka loo tegelike tagamaade kohta. Sellisel viisil võtab asjaosaline eitamise asemel vastutuse, mis aitab ennetada korduvkuritegevust,“ ütles Lea Danilson-Järg.

Korruptsiooniennetust on justiitsministeerium teadlikult vedanud ligi kakskümmend aastat. Kui vaadata Eesti reitinguid rahvusvahelises võrdluses, võib öelda, et Eesti on selles üsna tulemuslik. „Õigusriigi indeksi järgi oleme maailmas üheksandal kohal. See indeks mõõdab muu hulgas ka korruptsiooni puudumist. Kui Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksi järgi olime 2011. aastal 29ndal kohal, siis viimatised andmed näitavad, et Eesti on edenenud maailmas 13ndale kohale,“ tõi justiitsminister näiteid.

Kriminaalpoliitika põhialused 2030. aastani suunavad teraviku noortele õigusrikkujatele. „Eelmisel aastal avalikuks saanud Pärnu noorte vägivalla juhtumite järel oli kuulda nõudmisi noori karmimalt karistada. Probleeme see paraku ei lahendaks, kuna noorte väära käitumise põhjused on enamasti mujal, mitte karmi kohtlemise puudumises,“ selgitas justiitsminister. Ta toonitas, et pühendumine noore positiivsele arengule, taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele suurendab tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu.

„Oleme näinud, kuidas põhjalik tegelemine äärmiselt keerulise taustaga noortega on tulemuslik, kui noori ja nende pereliikmeid suunata programmidesse, kus fookuses on käitumise põhjused. Prokuratuuris töötavad juba praegu alaealistele spetsialiseerunud konsultandid, kelle peamine ülesanne ongi noortele suunatud spetsiifiliste sekkumiste kohaldamine. Selline lähenemine seadusega pahuksisse sattunud noortele töötab hästi, kuid raskete ja korduvate kuritegude puhu on vältimatu ka karistuse rakendamine,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Eelmisel aastal tehti oluline samm valdkonnaülese ennetuse suunas. Riskikäitumise ennetuse paremaks koordineerimiseks liideti kolm valitsuskomisjoni – lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni – kes tegutsesid aastaid teineteise kõrval. Uus valdkonnaülese ennetuse nõukogu annab valitsusele nõu ennetuse prioriteetide kokkuleppimisel, oluline roll on ka tegevuste ühisosa leidmisel ja koostöö süvendamisel.

„Ehkki ennetusega tegelemine on keerulisem ja ebamäärasem kui näiteks tagajärgede eest karistamine, säästab see elusid ja on kokkuvõttes riigile ja ühiskonnale kasulikum,“ rõhutas justiitsminister ennetuse olulisust rõhutades.

2023. aastal on justiitsministeerium seadnud prioriteediks ennetada perevägivalda, kus on sageli segunenud füüsiline ja vaimne vägivald. Samuti on prioriteet muuta kriminaalmenetlus ja seda toetavad tegevused senisest tõhusamaks ja kiiremaks. Hiljuti valmis ka vastav analüüs ja ettepanekud, mida justiitsminister lähinädalatel ka valitsusele tutvustab.

Loe justiitsminister Lea Danilson-Järgi ettekannet kriminaalpoliitika põhialuste täitmise kohta 2022. aastal justiitsministeeriumi kodulehel.