Justiitsminister nimetas uued vanglakomisjonide koosseisud

Tallinna, Tartu ja Viru vangla vanglakomisjonidesse kuulub nüüd kokku 40 inimest, mis on läbi aegade suurim kinnitatud koosseis. Suurima liikmeskonnaga komisjon on Tallinna vanglas. Komisjoniliikmete seas on nii kohalike omavalitsuste, Eesti kirikute nõukogu, juristide liidu, lastekaitse liidu, haridustöötajate liidu kui ka teiste ühenduste esindajad ning mitmed tavakodanikud.   „Sedavõrd rohke huvi vanglakomisjoni töös osalemise vastu näitab, et inimestele läheb korda panustamine ühiskonda laiemalt ja see teeb ainult heameelt. Erinevad inimesed oma erinevate teadmiste, elukogemuse ja taustaga aitavad tagada parema järelevalve selle töö üle, mida vanglamüüride vahel tehakse. Lisaks läbipaistvusele aitab vanglakomisjonide töö loodetavasti kaasa ka vanglateenistuse keerulise töö teadvustamisele ja väärtustamisele,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.   Inimõiguste keskuse juhataja ja vanglakomisjonide kogu liikme Egert Rünne sõnul on inimväärikas kohtlemine ja inimõiguste kaitse kontrollimine oluline ka vanglas. “Vanglakomisjonid on ühiskonna ja vanglate vahel oluline sild, mis muudab kinnipidamisasutuste töö läbipaistvamaks ja sealseid elutingimusi paremaks ning suurendab võimalust et kurjategija vanglast vabanedes ühiskonnas paremini kohaneb,” sõnas Rünne.   Vanglakomisjonid aitavad vangla juhtkonda vangide paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, meditsiinilise teeninduse, järelevalve ja teiste karistuse täideviimisega seotud küsimuste lahendamisel. Komisjoni liikmed võivad oma ülesandeid täites siseneda igal ajal vangla territooriumile, nõuda juhtkonnalt ja vanglateenistujatelt dokumente vangla töö kohta ning kohtuda kinnipeetutega.   Esitatud kandidaatide seast tegi liikmete nimetamiseks ettepaneku kolmeliikmeline kogu, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse, Egert Rünne Eesti inimõiguste keskusest ning Carina Paju ühingust Korruptsioonivaba Eesti. Vanglakomisjoni volitused kestavad neli aastat.