Justiitsminister selgitas kohtute infosüsteemi muudatusettepanekut

Eelmisel nädalal saatis justiitsministeerium kooskõlastamisele kohtute infosüsteemi põhimääruse muudatusettepanekud, mille eesmärk on selgelt määrata, et kohtulahendeid ja kohtuistungite andmeid ei antaks avaandmetena andmebaasidesse kogumiseks ja seal masinloetaval kujul kasutamiseks. Justiitsminister Raivo Aeg selgitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et see muudatus hoiab tulevikus ära lugematute eraandmebaaside tekke ja inimeste kohta kogutud  andmete mis iganes ajal ja mis iganes huvides ärakasutamise.

„Selliseid eraandmebaase või mahukaid infokogusid valmistavad inimese asemel ette robotid ja nad teevad seda avaandmete põhjal. Siinkohal ongi oluline eristada mõisteid avalikud andmed ja avaandmed. Avaandmete puhul on lihtsustatult öeldes tegemist selliste avalike andmetega, mis on masinloetavad ja antud kõigile vabalt taaskasutamiseks mis iganes eesmärkidel,“ selgitas justiitsminister Aeg.

„Avalikud andmed on mõeldud inimesele. Kohtupidamine peab olema ja on avalik ning kohtulahendite avalike andmete osas eelnõu midagi ei muuda – need jäävad ka edaspidi Riigi Teatajas kättesaadavaks ja igaühele ligipääsetavaks. See tähendab, et määruse jõustumisel ei muutu mitte midagi selles, kas, millal ja kuidas avalikustatakse Riigi Teataja kaudu jõustunud kohtulahendeid ning istungi toimumise ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aegu. Neid otsuseid teevad endiselt kohtud,“ ütles minister. Andmete avalikustamist ei saa reguleerida ministri määruse tasandil.

Riigi Teatajas kättesaadavatest kohtulahenditest on karistusandmed igaühele kättesaadavad kuni karistus kustub ja andmed eemaldatakse, et oma karistuse ära kandnud inimesel oleks võimalik eluga edasi minna. Samuti saab teavet kriminaalkorras karistatud isikute kohta jätkuvalt ka karistusregistrist. 

Justiitsministeeriumil on seadusest tulenev kohustus pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendada avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Selle kohustuse täitmisel peab ministeerium tagama, et asendatud isikuandmed ei oleks enam avalikult kättesaadavad.

„Seejuures peab nimetama, et mitte kõiki karistusandmeid ei saa kohtulahenditest eemaldada. Karistusregistri seaduse § 28 loetleb need karistused, mille andmeid ei eemaldata: näiteks süüteod inimsuse ja rahu vastu, enamus seksuaalkuritegusid, raskemad narkokuriteod jm. Kui andmed on aga enne seda mõnda alternatiivsesse andmebaasi dubleeritud, jäävad need sinna määramatuks ajaks ja praegu teadmata eesmärkidel kasutamiseks ning sellega rikutaks oluliselt nende inimeste õigusi, kelle isikuandmed peavad aja möödudes kustuma,“ selgitas Aeg.

„Justiitsministeeriumi soov on piirata robotite tegevust isikuandmete massilisel allalaadimisel. Me ei soovi ära oodata esimesi isikuandmete kuritarvitamiste juhtumeid, sest meie kohustus on oma võimaluste piires isikute õigusi kaitsta,“ ütles justiitsminister.