Justiitsminister suunas valitsuse tähelepanu hoolsusele andmete töötlemisel

„Olukorras, kus tehnoloogia võimaldab töödelda tohutul hulgal isikuandmeid kiiresti ilma inimese vahetu sekkumiseta, on inimesel järjest keerulisem jälgida kes, millal ja milliseid tema andmeid töötleb. Seda olulisem on, et riik töötleks isikuandmeid õiguspäraselt ja suudaks anda inimestele kindlustunde, et riik ei väärkasuta tema kasutuses olevaid isikuandmeid,“ selgitas justiitsminister.

Ministri sõnul valitses kabinetis üksmeel selle üle, et seaduseelnõude ja määruste koostamisel tuleb andmekaitse valdkonda suhtuda äärmise tõsidusega ning lepiti kokku, et see sõnum jõuab ministrite kaudu edasi ka valitsusasutustele. 

„Analüüsi käigus ilmnes, et puudusi on andmekogude põhimäärustes ja nende kehtestamise aluseks olevates seadustes,“ tõi Maris Lauri välja probleemkoha.

„Meie seisukoht on, et see, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil soovitakse töödelda, kui kaua neid säilitatakse ja mis eesmärkidel teised asutused neid veel kasutada tohivad, peaks olema üldjuhul seaduse tasemel paika pandud,“ lisas Lauri.

Lisaks tutvustati valitsusele isikuandmete vastutustundliku töötlemise põhimõtteid, mille Justiitsministeerium töötas välja koostöös teiste ministeeriumide, Andmekaitse Inspektsiooni, Statistikaameti, Riigikantselei ning erasektori ja kolmanda sektori esindajatega. Need põhimõtted peaksid aitama riigiasutusi uute teenuste planeerimisel ja asutusesiseste reeglite väljatöötamisel.

Eraldi teemana käsitleti ka andmeladusid ja andmejälgija kohustuse rakendamist, mis peaks tagama suurema läbipaistvuse. Andmeladude osas lepiti kokku, et tuleb töötada välja andmelao loomise ja selles isikuandmete töötlemise reeglid. Andmejälgija osas leiti, et üldjuhul võiks see olla andmekogudes kohustuslik.