• A
  • +

Justiitsminister tutvus Läti okupatsioonikahjude komisjoni tööga

PrintPDF Jaga

Justiitsministeeriumis kogunes Eesti ja Läti kahepoolne ekspertide ümarlaud, kus arutati Nõukogude Liidu poolt tekitatud okupatsioonikahjude uurimist ja edasisi tegevusi.

Urmas Reinsalu sõnul tähendab vabadus riigina ka vastutust ja julgust mäletada minevikus juhtunut ja sellega tegeleda. „Eile täitus meil rahvana uut vabaduseaega 25 aastat.  Sellele eelnenud kaks inimpõlve orjust tähendasid meie rahvale määramatuid kannatusi. Tulevikku ei saa luua ilma minevikku tajumata. Julgus seista oma õiguse ja tõe eest teeb meid tugevamaks, mitte nõrgemaks,“ ütles Reinsalu.

Läti justiitsministeeriumi juurde kuuluv okupatsioonikahjusid hindav komisjon, mis loodi 2005. aastal Läti Seimi poolt, esitles reedel toimunud kohtumisel endapoolseid andmeid, ühtlasi arutati, kuidas luua ühist uurimis-metoodikat. Delegatsiooni juht Ruta Pazdere ütles, et vastavalt  2015. aasta novembris Riias vastu võetud kolme Balti riigi ühisdeklaratsioonile, on meil võimalus ja ühtlasi kohustus jagada kogemusi ning vahetada teadmisi, kuidas uuringute tulemusi rakendada. „Plaan on kokku leppida ühise metodoloogia kasutamises ning järgmistes sammudes, kuidas okupatsioonikahjude uurimise küsimustes edasi liikuda.“

„Meie komisjon töötab juba 11 aastat, oleme planeerinud uurimistööd lõpule viia 2020. aastaks,“ märkis Ruta Pazdere.

„Leppisime täna kokku, et jätkame ühise koostööga ning sügisel saame juba kolmepoolselt kokku, et ühiselt kolmekesi okupatsioonikahjude hindamisega tegeleda. Meil on hea meel, et oleme Lätis numbrid kokku löönud, sest leiame, et samal ajal uurimistööga on tarvis ka ühiskonda laiemalt teavitada kahjude ulatusest ja valdkondadest, mis kannatasid okupatsiooni tagajärjel. Alles siis saab inimestel tekkida ettekujutus, kui suured need kaotused on olnud,“ rääkis Läti delgatsiooni juht Ruta Pazdere.

Läti komisjoni tegevus seoses okupatsioonikahjude hindamisega tuleneb Läti Seimi poolt vastu võetud otsusest hinnata okupatsioonikahjude ulatust. Eestit väisanud Läti delegatsioon koosnes Läti justiitsministeeriumi juurde loodud uurimiskomisjoni  6 liikmest, kuhu kuulusid õigus-, majandus-, demograafia , -keskkonna ja militaarkahjusid käsitlevad eksperdid. Lisaks Ruta Pazderele kuulusid komisjoni delegatsiooni  Vidzeme ülikooli rektor, ajaloodoktor Gatis Kruminš, Läti ülikooli lektor ja läti välisministeeriumi rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse sõltumatu ekspert Maris Lejnieks, majandusteadlane Janis Pocs, Läti keskkonnaministeeriumi ekspert Rolands Bebris ning Ilgonis Upmalis, kes tegeles aastatel 1991-1994 vene vägede väljaviimisega Lätist.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50