• A
  • +

Justiitsministri nõukoda: seaduste masstootmisele tuleb pidurit tõmmata

PrintPDF Jaga

Eile pärastlõunal kogunes teist korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesanne on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja õiguspoliitika küsimustes üldisemalt.

Nõukoda arutas jõulisemat edasiliikumist õigusloome vähendamise kavaga, esitas oma seisukohti justiitsministri iga-aastase õiguspoliitika arengusuundade ettekande teemal, otsustas valmistada ette nõukoja seisukoha ühiskonnas üha enam pingeid tekitava vihakõne kriminaliseerimise asjus ning andis justiitsministrile soovitusi, kuidas jõuda kvaliteetse õigusloome kehtestamiseni koostöös valitsuspartneritega.

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on nõukoja tugi olnud märkimisväärne, arvestades, et koguneti alles teist korda. „Sain oma nõukojalt selge signaali, et mitte öelda nõudmise: massilise õigusloome tootmisega samal kombel edasi minna ei saa, peab toimuma paradigmaatiline muutus, et masstootmisele pidurit tõmmata,“ ütles justiitsminister.

Justiitsministri õigusloome nõukoja esimehe Jüri Raidla sõnul sõltub Eesti konkurentsivõime võimalikult vähestest ja tarkadest regulatsioonidest. „Eesti riigi efektiivsema toimimise huvides teeb nõukoda ministrile ettepaneku justiitsministeeriumi pädevust õigusloome valdkonnas täie teadlikkuse ja vastutusega rakendada. See tähendab, et mõistlik on õigusloome algatajatele rakendada selgeid ja karme reegleid: ilma väljatöötamiskavatsuseta või justiitsministri nõusolekuta väljatöötamiskavast loobumiseks ei tohiks ükski seaduseelnõu ministeeriumitest valitsusse jõuda.“

Väljatöötamiskavatsuse koostamine võimaldab tekitada avalikku arutelu ja selgitada välja seaduse vajalikkuse. „Ennekõike peab olema hinnatud mõju ühiskonnale,“ ütles Jüri Raidla.

„Väljatöötamiskavatsus tähendab positiivsete ja negatiivsete mõjude, sealhulgas sotsiaalsete mõjude, keskkonnamõjude, riigiaparaadile ja eelarvele avalduva mõju hindamist. Kui positiivne mõju on olematu ja negatiivne suur, siis mis mõte oleks sellisel seadusel? Järelikult tuleb küsimust lahendada mingil muul viisil kui ainult õigusloome raamides,“ selgitas Raidla.

Raidla sõnul juhtub sageli nii, et eelnõu tehakse valmis ja öeldakse, et see peab kehtima hakkama tuleval aastal. „Tehakse ära palju tööd, kuid mõte jääb korralikult läbi kaalumata. Alati jääb aken kiireloomulisele seadusloomele alles, nagu seakatku- ja pagulasprobleeme puudutavaid kiireloomulised eelnõud. Paraku on tänase massilise seadusloome kõrval väga väike osa tegelikult kiireloomulisi eelnõusid,“ rääkis Jüri Raidla.

Nõukotta kuuluvad lisaks Jüri Raidlale vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp.

Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50