• A
  • +

Kaheksa riigi esindajad võtsid vastu ühisavalduse kommunismikuritegude uurimiseks

PrintPDF Jaga

Täna Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise aastapäeva puhul peetud üle-Euroopalisel konverentsil võtsid kaheksa riigi esindajad vastu ühisavalduse kommunismikuritegude uurimiseks rahvusvahelise asutuse moodustamiseks ja otsustasid selle teemaga tegelemiseks kutsuda kokku ekspertgrupi.

Ühisavalduse tegid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Gruusia justiitsministeeriumide esindajad.

„Kommunismi ja natsismi kuritegude tagajärel kaotasid elu või pidid tundma suuri kannatusi miljonid inimesed. Ka Eesti rahvas kandis olulisi kaotusi. Kui kommunistlik okupatsioon oleks Eestis jätkunud veel inimpõlve, oleks see eestlaste hääbumise rahvusena muutnud pöördumatuks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 

Minister tõi välja, et kui natsikuriteod said hinnangu Nürnbergi rahvusvahelises sõjatribunalis, siis kommunistlike režiimide kuriteod kui niisugused ei kuulu praegu ühegi rahvusvahelise asutuse pädevusse. Seetõttu tegi Eesti ettepaneku sõlmida riikide vahel rahvusvaheline kokkulepe, millega asutatakse eraldi riikide ülene asutus kommunismi kuritegude uurimiseks.

„Tähtis on, et rahvusvahelises lepingus antaks selge juriidiline hinnang käsitleda kommunistlike režiimide kuritegusid lepinguga ühinenud riikide pinnal aegumatuna. Riikidel tuleb võtta ka kohustus pakkuda ohvritele õiguskaitset ja võimaldada kompensatsiooni saamine kannatuste ja sunnitöö eest,“ selgitas Reinsalu.

Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu direktor Neela Winkelmann ütles, et koostöökogu peab tänast kokkulepet järgmiseks oluliseks sammuks, saavutamaks õiglus kommunismi kõige hullemate kuritegude osas, millele isegi veerand sajandit pärast kommunistliku režiimi langemist veel mitmetes riikides tähelepanu ei pöörata.

„Meil on väga hea meel, et veel praegu elus olevad kommunismiohvrid saavad neid sündmusi tunnistada ning oleme tänulikud Eestile selles küsimuses initsiatiivi võtmise eest. See on väga oluline, et Euroopa tulevik oleks õiglasem ja demokraatlikum,“ lisas Winkelmann.

Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Üle-Euroopalist mälestamist korraldavad Euroopa riigid roteeruvalt. Sel aastal tegi seda Eesti rahvusvahelise konverentsiga, mille eesmärgiks on arutada õiguslikku vaadet totalitaarsete režiimide pärandi hindamisel.

23. augustil 1939. aastal sõlmisid natslik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid. Tänavu möödus pakti sõlmimisest 76 aastat.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50