• A
  • +

Karistusseadustiku muudatused läbisid riigikogus esimese lugemise

PrintPDF Jaga

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega ühelt poolt vähendatakse ülekriminaliseerimist väiksemate rikkumiste eest, teisalt nähakse raskemate tegude eest ette karmimad karistused.

Praegu on Eestis 148 seaduses ligi 1300 kuriteo- või väärteokoosseisu. 2011. aastal alustas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töörühm. Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, on seaduseelnõu eesmärk kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi ja pakkuda täiendavaid võimalusi inimeste mõjutamiseks õiguskuulekale teele kui kriminaalkaristus.

„Ülekriminaliseerimist iseloomustab kasvõi see, et karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused. Tööealisest elanikkonnast ehk isikutest vanuses 15-74 eluaastat on seega karistusregistrist läbi käinud üle 60 %,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

„Inimeste põhiõiguste kaitseks peavad karistused olema proportsionaalsed. Kehtiva seaduse järgi saaks kriminaalkorras vastutusele võtta vanema, kes läheb 15-aastasega lapsega kinno Bondi filmi vaatama. See on vaid üks näide paljudest ebamõistlikest seaduseparagrahvidest, mis näevad ette liiga karmi karistuse. Teisalt on teatud raskemate kuritegude puhul karistused liiga leebed või pole praeguse seaduse järgi mõned koosseisud üldse eraldi välja toodud. Näiteks võimaldavad muudatused pöörata suuremat tähelepanu perevägivallale ja selle eest ka karmimalt karistada,“ rääkis minister.

Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ja juurde lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 126 haruseaduses.

Täpsemalt saab karistusseadustiku olulisemate muudatustega tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.

Karistusõiguse revisjoni rahastati Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahenditest.

 

Lugupidamisega
Maria-Elisa Tuulik
Pressiesindaja
Justiitsministeerium
Tel: 620 8114
Mob: 5855 8441

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50