Kauplusevarguste arv suurenes aastaga neljandiku võrra
Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid järjest vähem, siis nüüd on nende arv taas suurenenud eeskätt varguste tõttu. „Vargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud läbi aastate. Nendele järgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.
Aastaga suurenes ennekõike kauplustes* toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eeskätt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, šokolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid süstemaatilised vargused.
Sõidukivarguste arv vähenes aastaga 17%. Pea järjepidevalt on vähenenud röövimised, mida registreeriti mullu kuus korda vähem kui eelmise kümnendi algul. Kõige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende järel Pärnumaa ja Lääne-Virumaa.
2018. a 2019. a 2020. a 2021. a 2022. a Harjumaa 5828 5845 5266 6562 6353 Ida-Virumaa 1051 1060 1258 1387 1414 Tartumaa 1303 1058 1063 1180 1365 Pärnumaa 489 489 568 726 675 Lääne-Virumaa 360 356 335 340 431 Raplamaa 181 139 158 209 296 Valgamaa 142 206 208 175 224 Järvamaa 156 145 110 139 217 Saaremaa 83 95 132 123 176 Võrumaa 154 167 184 188 159 Jõgevamaa 163 128 170 133 149 Viljandimaa 182 169 213 139 149 Läänemaa 140 120 102 135 107 Põlvamaa 93 155 110 54 82 Hiiumaa 10 20 51 15 23 Eestis kokku 10 355 10 152 9928 11 505 11 820Tabel 1: registreeritud varavastaste kuritegude arv aastatel 2018–2022 maakondade lõikes
Justiitsministeeriumi nõuniku Andri Ahvena sõnul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eeskätt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk täpsemalt 54% kõigist vargustest.
2018. a 2019. a 2020. a 2021. a 2022. a Harjumaa 99 98 87 108 107 Ida-Virumaa 76 78 94 105 107 Tartumaa 86 69 69 77 87 Pärnumaa 57 57 66 85 79 Lääne-Virumaa 60 60 57 58 73 Raplamaa 54 42 47 63 88 Valgamaa 50 73 74 63 81 Järvamaa 51 48 36 47 73 Saaremaa 25 29 40 37 56 Võrumaa 43 47 52 54 47 Jõgevamaa 56 45 60 47 53 Viljandimaa 39 36 46 30 33 Läänemaa 68 59 50 67 53 Põlvamaa 37 62 45 22 34 Hiiumaa 11 21 55 16 27 Eestis kokku 78 77 75 87 89Tabel 2: registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 000 inimese kohta aastatel 2018–2022
2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi põhjalikult analüüsida. Eesmärk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. „Täpsem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta võimaldab otsustada, kuidas oleks sääraseid kuritegusid võimalik ühe või teise inimeste grupi seas vähendada,“ selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.
Kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele õiguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika üksi ei näita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika kõrval jälgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.
Tutvu 2022. aasta kuritegevuse ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel.
* Andmed kajastavad kuritegusid, kuid mitte kõiki kauplusevargusi. Alla 200 euro suuruse kahjuga vargusi menetletakse esimesel ja teisel korral väärtegudena.