• –
  • A
  • +

Kauplusevarguste arv suurenes aastaga neljandiku võrra

PrintPDF Jaga

Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal.

Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid järjest vähem, siis nüüd on nende arv taas suurenenud eeskätt varguste tõttu. „Vargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud läbi aastate. Nendele järgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.

Aastaga suurenes ennekõike kauplustes* toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eeskätt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, šokolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid süstemaatilised vargused.

Sõidukivarguste arv vähenes aastaga 17%. Pea järjepidevalt on vähenenud röövimised, mida registreeriti mullu kuus korda vähem kui eelmise kümnendi algul.
 
Kõige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende järel Pärnumaa ja Lääne-Virumaa.

2018. a 2019. a 2020. a 2021. a 2022. a
Harjumaa 5828 5845 5266 6562 6353
Ida-Virumaa 1051 1060 1258 1387 1414
Tartumaa 1303 1058 1063 1180 1365
Pärnumaa 489 489 568 726 675
Lääne-Virumaa 360 356 335 340 431
Raplamaa 181 139 158 209 296
Valgamaa 142 206 208 175 224
Järvamaa 156 145 110 139 217
Saaremaa 83 95 132 123 176
Võrumaa 154 167 184 188 159
Jõgevamaa 163 128 170 133 149
Viljandimaa 182 169 213 139 149
Läänemaa 140 120 102 135 107
Põlvamaa 93 155 110 54 82
Hiiumaa 10 20 51 15 23
Eestis kokku 10 355 10 152 9928 11 505 11 820

Tabel 1: registreeritud varavastaste kuritegude arv aastatel 2018–2022 maakondade lõikes

Justiitsministeeriumi nõuniku Andri Ahvena sõnul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eeskätt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk täpsemalt 54% kõigist vargustest.

2018. a 2019. a 2020. a 2021. a 2022. a
Harjumaa 99 98 87 108 107
Ida-Virumaa 76 78 94 105 107
Tartumaa 86 69 69 77 87
Pärnumaa 57 57 66 85 79
Lääne-Virumaa 60 60 57 58 73
Raplamaa 54 42 47 63 88
Valgamaa 50 73 74 63 81
Järvamaa 51 48 36 47 73
Saaremaa 25 29 40 37 56
Võrumaa 43 47 52 54 47
Jõgevamaa 56 45 60 47 53
Viljandimaa 39 36 46 30 33
Läänemaa 68 59 50 67 53
Põlvamaa 37 62 45 22 34
Hiiumaa 11 21 55 16 27
Eestis kokku 78 77 75 87 89

Tabel 2: registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 000 inimese kohta aastatel 2018–2022

2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi põhjalikult analüüsida. Eesmärk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. „Täpsem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta võimaldab otsustada, kuidas oleks sääraseid kuritegusid võimalik ühe või teise inimeste grupi seas vähendada,“ selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.

Kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele õiguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika üksi ei näita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika kõrval jälgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.

Tutvu 2022. aasta kuritegevuse ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel.

* Andmed kajastavad kuritegusid, kuid mitte kõiki kauplusevargusi. Alla 200 euro suuruse kahjuga vargusi menetletakse esimesel ja teisel korral väärtegudena.

Viimati uuendatud: 16.02.2023 - 04:50