KEELESÄUTS | Eesmärgiks on juhuslik seadus

„Seaduseelnõu eesmärgiks on …“ seisab õigust loova akti seletuskirjas, „… teha ajutine või juhuslik seadus,“ järeldab keeleasjadega hästi kursis olev lugeja.

Ja õigusega, sest saav kääne olema-verbi laiendina just ajutist või juhuslikku olekut eesti keeles väljendabki. Ometi kohtab seda üha rohkem seal, kus on keeleomasem ja kuhu sobib paremini nimetav kääne. Vaadelgem lauset „Malle on kahe lapse emaks“. See nimelt ei tähenda, et Malle on ema, vaid ütleb hoopis, et Malle on võtnud enda hoole alla kaks last ja püüab neile mõnda aega ema eest olla. Veidraltki kõlab aga lause „Raamatu autoriks on Helle“, pole ju autorluses midagi juhuslikku ega ajutist. Küll sobib saav kääne lausesse „Treeneriks on täna Joosep“ – võib järeldada, et iga päev nii ei ole. Sageli trügib saav kääne verbi olema laiendama just tarbetekstides ja seda võib pidada ka üheks kantseliidi ilminguks. „Ettevõtte põhimõtteks on alati olnud oma töötajate väärtustamine.“ Kui alati, siis sobib ju hästi jääda nimetava käände juurde: ettevõtte põhimõte. „Koosoleku teemaks oli kulude kärpimine.“ Kui koosolek juba möödas, ei saa enam arutatud teemat tagasi võtta, seega pole põhjust siingi saavat käänet kasutada. „Hambakliiniku eesmärgiks on patsiendi kaunis naeratus.“ Kas tõesti tunnistatakse otsesõnu, et kaunis naeratus on ainult ajutine eesmärk ja kasulikum on, kui patsient varsti tagasi tuleb? Just sõna „eesmärk“ kiputakse olema-verbi külge pookima iseäranis sageli saavas käändes, justkui peljates, et kindel sihiseadmine ei tule nagunii välja.  Suisa murelikuks võib teha aga lause „Eesti riigikeeleks on eesti keel“. Lugege meie põhiseadust!