• A
  • +

Keskkonnaõiguse kodifitseerimise esimene etapp on lõppenud

PrintPDF Jaga

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seadustiku eelnõu, millega kehtestatakse esimest korda Eesti õiguses seni puudunud keskkonnaõiguse üldosa.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul on praegu Eestis kehtiv keskkonnaõigus laiali mitmetes seadustes ning on sageli killustunud, dubleeriv ning kohati põhjendamatult erinev.

„Keskkonnaõiguse seadustiku eesmärgiks ongi koondada keskkonnaalased õigusaktid ühte seadustikku,“ selgitas Hirvoja.

„Oluline on ka see, et üldosa koostamisel polnud meie eesmärgiks mitte lihtsalt kehtivat õigust süstematiseerida, vaid ka see kriitiliselt üle vaadata ja vastuolud lahendada.“

Hirvoja selgitusel on keskkonnaõiguse kodifitseerimisel kolm peamist eesmärki: ühtlustada, lihtsustada ja täita lüngad. „Näiteks on kehtivas keskkonnaõiguses rohkesti vastuolusid keskkonnalubade menetlustes, palju on kohmakaid ja paralleelseid menetlusi, samuti puuduvad mitmed tänapäevasele keskkonnaõigusele omased komponendid,“ ütles asekantsler.

Üldosas sätestatakse esimest korda õigusakti tasandil keskkonnakaitse põhimõtted ning määratletakse ka Eesti keskkonnaseadustiku mõisteaparaat. Näiteks on loodud kogu keskkonnaõiguse eri valdkondades läbivalt kasutatavad mõisted: keskkonnahäiring, keskkonnaoht, keskkonnarisk, käitaja, saastus, heide, saastamine jne.

Samuti pannakse üldosas paika keskkonnaalased põhikohustused ehk nn igaühekohustused, mille allikaks on Eesti põhiseaduses sätestatud üldine keskkonnaalane hoolsuskohustus.

Eelnõuga tagatakse inimeste teavitatus keskkonnaasjades ning nende kaasamine keskkonda oluliselt mõjutavate otsuste tegemisse. Luuakse ka eriõigused valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele, et nad saaksid kaitsta keskkonnaasjades avalikku huvi.

Keskkonnaõiguse üldosa ja sellele hiljem järgnev eriosa moodustavad ühtse terviku.  Eriosas kodifitseeritakse üldosale tuginedes muu hulgas looduskaitse, veemajanduse, mulla- ja atmosfäärikaitse, kiirguse ning jäätmete valdkond.

Eelnõu töötas välja töörühm, mida juhtis Eesti tunnustatuim keskkonnaõiguse ekspert Hannes Veinla Tartu ülikoolist. Veel kuulusid töörühma kohtute, SA Keskkonnaõiguse Keskus, keskkonnainspektsiooni, keskkonnateabe keskuse ja advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous esindajad.

Üldosa seaduse eelnõu on kooskõlastatud kodifitseerimiskomisjonis, kuhu kuuluvad nii keskkonnaministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ja õiguskantsleri kantselei esindajad kui ka huvirühmade, näiteks keskkonnaühenduste koja, kaubandus-tööstuskoja, linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu esindajad.

Keskkonnaseadustiku kodifitseerimist rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondi programmist „Parema õigusloome arendamine“. Sama programmi raames kodifitseeritakse ka majandushaldusõigus, ehitus- ja planeerimisõigus ning sotsiaalõigus.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Lugupidamisega
Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50