• A
  • +

Kohtuarstid tähistavad 120 aasta juubelit

PrintPDF Jaga

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) tähistab täna koos Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga surmade ja vigastuste põhjuste väljaselgitamise algusaastat. Sel puhul toimub Tartu Ülikoolis teaduskonverents „120 aastat kohtuarstiteadust Eestis“.

EKEI peadirektor Üllar Lanno selgitas, et kohtuarstiteadus on  eeluurimisel või  kohtus meditsiini- ja bioloogiaküsimuste uurimist ja ekspertiisi hõlmav meditsiiniharu. „Kõige esimesed Eesti kohtuarstid olid  keskaegsed linnaarstid, keda kutsuti kohale spetsialistina ja kelle arvamus pidi aitama kujundada uurijate ja kohtunike seisukohavõttu. Ajalooliselt nimetati kohtuarste ka politsearstideks ja kohtadel, kus polnud võimalust neid kaasata, pandi need ülesanded linna- ja maakonnaarstidele,“ ütles Lanno.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf rõhutas tähtpäeva olulisust öeldes, et kohtuarstid on kogu arstkonna väljakoolitamise aspektist sama oluline eriala kui iga teine. „Selle tähtsus selgub tihti aga alles siis, kui arstiteaduse peenete detailide kaudu saab lahenduse ka kõige keerulisem juhtum. Teisalt on selliste eriteadmiste ettevalmistamine oluline ka Tartu Ülikooli teistele teaduskondadele, kuna tänapäeval on valdkondade tegevused üksteisega tihedalt läbipõimunud,“ ütles Starkopf.

Kohtuarste tuntakse sageli ainult  arstidena, kes tegelevad surma põhjuse välja selgitamisega. Kohtuarst-eksperdi teadmised on aga palju laiemad, haarates nii  patoloogia, traumatoloogia, narkoloogia, radioloogia, sünnitusabi-günekoloogia kui ka paljudest teistest erialde teadmisi. Lisaks kasutab tänapäeva kohtuarst oma igapäevases töös mikroskoopilisi, molekulaarpatoloogilisi (DNA, RNA), biokeemilisi (vee-ja elektrolüütide tasakaal), toksikoloogilisi (mürkide ja nende metaboliitide kvantitatiivne ja kvalitatiivne määramine), radioloogilisi 3D (traumamehhanism,  isikute identifitseerimine, võõrkehad) jm uurimismeetodeid. Valdkonna arenguid viimase 30 aasta jooksul eestvedanud prof. Marika Väli selgitas eriala väljakutseid selliselt: „ Tänapäeval ei kujuta isegi ette, et kohtuarst-ekspert suudaks kohtus põhjendada oma arvamust  ilma, et ta tugineks teaduslikule põhejndatusele. Üha arenev teadus ja tehnoloogiline innovatsioon tõrjuvad järjest rohkem välja vanu traditsioonilisi uurimismeetodeid ning sunnivad valdkonnale peale omas tempos kiirendamise.”

Eesti kuulub kohtuarstiteaduse väärika vanusega riikide hulka hetkest, kui  22. veebruaril 1895. aastal loodi Tartu  Ülikooli  juures tegutsenud kohtuliku arstiteaduse õppetoolist  Kohtuarstiteaduse instituut. Seejärel intensiivistus tulevastele arstidele (hiljem ka juristidele) vigastuste, lahangut ja elavate isikute läbivaatuse õpetamine. 1935. aastal  võeti vastu eriala esimene seadus – kohtumeditsiini seadus. Pärast Eesti okupeerimist loodi Eestis samasugune süsteem nagu mujal Nõukogude Venemaal. 1944. aastal loodi peaeksperdi ametikoht ja suuremates linnades kohtumeditsiini ekspertide ametikohad, Eestis loodi Peaekspertiisibüroo, millest hiljem sai Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo. 2008. aastast moodustati Eestis üks ühine ekspertiisiasutus ja praegu töötavad kohtuarstid koos kriminalistika- ja kohtupsühhiaatria ekspertidega.

Möödunud aastal tehti EKEIs erialal tegutseva 21 kohtuarsti poolt ühtekokku 2381 ekspertiisi.
Lähemalt saab kohtuarstiteaduse kohta lugeda manuses olevast brošüürist. 
 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50