Kohtud saavad täiendavad võimalused vaigistushagidega tegelemiseks
Valitsus saatis Riigikogule tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muudatused, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Muudatuste eesmärk on anda kohtutele selgemad võimalused nn vaigistushagidega tegelemiseks.
Vaigistushagid on ilmselgelt põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid, mida kasutatakse näiteks ajakirjanike, õiguskaitsjate ja teiste avalikes huvides tegutsevate inimeste vastu. Tegemist on ahistamise vormiga, mille eesmärk on takistada avalikus arutelus osalemist.
Sellised hagid kujutavad endast kohtumenetluse kuritarvitamist ning koormavad põhjendamatult kohtusüsteemi. Samuti ohustavad need demokraatlikke väärtusi ja põhiõigusi, eelkõige väljendus- ja teabevabadust ning meediavabadust.
Sageli esitatakse sellistes menetlustes põhjendamatult suuri kahjunõudeid või venitatakse teadlikult kohtuprotsessi, et kulutada vastaspoole ressursse ja survestada teda loobuma. Samuti on sellises olukorras tavaline, et sama inimese vastu esitatakse paralleelselt mitmeid hagisid, sealhulgas erinevates riikides, mis muudab inimesel enda kaitsmise eriti keeruliseks ja kulukaks.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnas, et vaigistushagide algatamise eesmärk ei ole kunagi õiguskaitse saamine, vaid kostja sihipärane ja ühemõtteline kurnamine. ,,Isegi kui hagi lõpuks läbi kukub, on kahju juba tehtud – kaotatud aega, närve, tervist ja raha ei saa tagasi. Totalitaarsetes ühiskondades on selline praktika tavapärane, kuid paraku levivad vaigistamiskaebused ka demokraatlikes riikides. Taolise suundumuse tõrjumiseks loodud Euroopa Liidu direktiivi kohaldame nüüd oma seadustega,“ ütles Pakosta.
Eelnõuga luuakse menetluskord, mis võimaldab kohtul hinnata, kas menetlus on algatatud avalikus arutelus osalemise takistamiseks ning jätta põhjendamatu nõue juba varases etapis rahuldamata. Direktiivi järgi peab kuritarvitusliku kohtumenetluse algataja kinni maksma teise poole kulud, sh advokaadikulud.
Samuti antakse kohtule võimalus määrata kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejale mõjusaid ja hoiatavaid karistusi. Muudatuste kohaselt avaldatakse lahendid kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja andmeid varjamata. Samuti võib kostja nõuda kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejalt kahju hüvitamist.
