• A
  • +

Kohtumenetlus muutub lihtsamaks ja kiiremaks

PrintPDF Jaga

1.09.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega on kavas laiendada maksekäsu kiirmenetluse ja lihtmenetluse kasutamise võimalusi tsiviilasjades, misläbi on võimalik kiiremini lahendada kohtusse esitatud avaldusi ning tõhustada kohtudokumentide kättetoimetamist. Samuti plaanitakse tõsta kümme aastat muutumatuna püsinud riigilõive tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel ning ka registriosakonda avalduste esitamisel.

„Eesmärk on see, et senisest enam saaks väiksema rahalise väärtusega nõuete lahendamiseks kasutada alternatiivselt hagimenetlusele kiiremat, väiksema tõendamiskoormuse ja kulutustega maksekäsu kiirmenetlust. Lisaks on kohtutel võimalik varasemast suuremate rahaliste nõuete puhul rakendada menetluse lihtsustamisvõimalusi. Sellest võidavad kõik osapooled, kuna lahendus asjale saabub lühema aja jooksul,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.  

Keskmise maksekäsu kiirmenetluse aeg on aastate jooksul vähenenud, mistõttu on võimalik suurendada maksekäsuga lahendatavate nõuete piirmäära seniselt 6400 eurolt 8000 eurole, seadmata ohtu harjumuspäraseks saanud menetluse kiirust. Maksekäsu kiirmenetluse piirmäär on alates 2006. aastal menetlusvormi sisseseadmisest tsiviilkohtumenetluse seadustikku püsinud samas suurusjärgus. Lihtmenetluse põhinõude piirmäära suurendatakse aga 2000 eurolt 5000 eurole ning kõrvalnõuetega piirmäära 4000 eurolt 8000 eurole. Piirmäära tõstmisega saavad tsiviilasju lahendavad kohtud rohkem keskenduda keerulisematele vaidlustele.

Eelnõu järgi on plaanitud tõsta ka riigilõive keskmiselt 40%, kuid sõltuvalt vaidluse sisust on see protsent erinev. „Riigilõive muudeti viimati 2011. aastal. Kohtusse pöördumine on teiste teenustega võrreldes inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu odavnenud. Seepärast ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks variandiks, vaid seda tehakse ka teise poolega eelnevalt läbirääkimisi pidamata ning menetluse perspektiivikust kaalumata, kuigi sageli oleks võimalik leida kiirem ja lihtsam lahendus kohtuväliselt,“ rääkis Lauri.

„Mõistlikus ulatuses lõivude tõstmine, mis laekuvad riigieelarvesse, aitab katta osaliselt menetluskulusid ning ei ohusta samal ajal inimeste põhiõigust kohtusse pöörduda. Seejuures on oluline märkida, et ükski sotsiaalkaitsega seotud lõiv ei tõuse. Perekonnavaidluste mittevaraliste nõuete ja hagita menetluse asjade riigilõivud jäävad samaks. Küll aga ei peaks teised maksumaksjad tasuma näiteks võlaõiguslike vaidluste lahendamise eest järjest suuremas ulatuses,“ rõhutas Lauri.

Muudatuste vajadus on tingitud sellest, et viimastel aastatel on esimese astme kohtute töökoormus märgatavalt tõusnud. 2020. aastal esitati Tartu maakohtu registriosakonnale 100 942 kandeavaldust, mis on üle 12 000 asja rohkem kui tunamullu. Maakohtutele laekus 2020. aastal erineva keerukusega tsiviilasju kokku 33 658, mis oli viimase seitsme aasta rekordiline asjade laekumise arv.

„Suurimaks probleemiks on pöördumiste arvu kasv tsiviilkohtumenetluses, mis omakorda on põhjustanud selle, et keskmiselt 16% kohtuasju on menetletud kauem kui aasta. Kohtud töötavad inimeste õiguste kaitseks ja õigusrahu tagamiseks, kuid ülekoormatud kohus ei mõista õigust piisavalt kiiresti ning halveneb ka menetluse ja lahendi kvaliteet,“ selgitas justiitsminister.

Lisaks plaanitakse eelnõuga muuta äriühingutele kättetoimetamise regulatsiooni nii, et edaspidi toimetatakse neile dokumente kätte üksnes elektrooniliselt. Samuti kaotatakse ära kohustus proovida menetlusosalistele dokumente kätte toimetada vähemalt kahel korral enne postkasti jätmist, mis asendub vähemalt ühe kättetoimetamise katsega. Eesmärgiks on tõhustada dokumentide kättetoimetamist menetlusosalistele ning hoida kokku postikulusid.

Muudatused puudutavad tsiviil- ja halduskohtumenetluse ning registriosakonna ja maksekäsuosakonna toiminguid.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022.
 

Viimati uuendatud: 01.09.2021 - 13:50