Kohtunike spetsialiseerumine suureneb
Eelnõu näeb ette, et kohtunike suuremaks spetsialiseerumiseks hakatakse edaspidi kandideerima ametisse nii esimeses kui teises kohtuastmes kas tsiviil-, süüteo- või halduskohtunikuna.
„Kuna kohtunikke on vähe ja nad jagunevad vaid üld- ja halduskohtute vahel, siis on kohtunikel keeruline spetsialiseeruda kindlatele õigusvaldkondadele. Samas muutuvad õigusvaidlused aina keerukamaks ning nii advokaadid kui prokurörid on spetsialiseerunud. Seetõttu on oluline toetada seda ka kohtunike puhul,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja praktika ühtlustamise huvides viiakse kõigi registriasjade (sh sundlõpetamiste) menetlemine Tartu maakohtusse. Eestkostealase järelevalvetöö arendamiseks moodustatakse Pärnu maakohtusse üleriigiline eestkoste järelevalve osakond.
Maakohtute juhtimisstruktuur muutub eelnõu jõustumisel kaasaegsemaks. Täna jagunevad maakohtud maakondlikeks kohtumajadeks – suurimas on 72 ja väiksemates kaks kohtunikku. Eelnõu järgi jagunevad maakohtud edaspidi tsiviil- ja süüteoosakondadeks. Osakonnas peab olema vähemalt kuus kohtunikku. Osakond saab spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale nagu näiteks perekonnaasjad, maksejõuetusmenetlused jne. Tänaste kohtumajade arv ja asukoht jäävad samaks.
Eelnõus nähakse ette kohtunikele tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Ringkonnakohtute esimehed saavad pädevuse korraldada kohtujuristidele mõeldud kohtunike järelkasvu kava ning ringkonnakohtu kolleegiumi esimehed korraldavad esimese astme kohtunikele tagasiside andmise nende töö kohta.
„Kohtulahendid peavad olema selged ja arusaadavad ning menetlus hästi juhitud. Selleks tuleb arendada kohtuniku ametioskusi ning anda kohtunikule süsteemselt nii positiivset kui kriitilist tagasisidet tema kohtulahendite töö kohta,“ selgitas justiitsminister.
Ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Kohtunikuabisid hakkab ametisse nimetama maakohtu esimees. „Kohtulike registrite õiguskindluse ja jätkusuutlikkuse ning kohtunikuabide tööle vastava sissetuleku tagamiseks tõstetakse kohtunikuabide ametipalka,“ märkis Maris Lauri.
Eelnõuga parandatakse kohtunike ametitagatisi. Kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, on eelnõu jõustumise järel võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. See võimaldab paindlikumalt kohtunikel ennast ka mõnes teises riigiametis või näiteks ülikoolis õppejõuna töötades arendada. Praegu ei ole naasmine kohtunikuametisse sellisel juhul tagatud.
Samuti sätestatakse, et kohtunik, kes on üle viidud teise sama astme kohtu või kõrgema astme kohtunikuks, jätkab enda menetluses olevate maa-, haldus- või ringkonnakohtu asjade läbivaatamist, mida ei ole mõistliku menetlusaja tagamiseks teistele kohtunikele ümber jagatud.