Kõigist perevägivalla ohvritest ligi 80% on naised ja tüdrukud

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2023. aastal Eestis 3186 perevägivallakuritegu, millest enamus puudutas naisi ja tüdrukuid. Tänasel rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval tuletab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta meelde, et naistevastane vägivald on lubamatu.

Eesti on liitunud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooniga, millega tunnistatakse naiste- ja tüdrukutevastane vägivald inimõiguste rikkumiseks. Käesoleval aastal jõustus konventsioonil põhinev naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiiv, mis kriminaliseerib naistevastase vägivalla erinevad vormid (ka kübervägivalla) terves Euroopa Liidus ja parandab ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ja toetusele. Naiste- ja tütarlastevastane vägivald on üks süstemaatilisemaid ja levinumaid inimõiguste rikkumisi kogu maailmas. Iga kolmas naine Euroopa Liidus on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, mille toimepanijaks on tavaliselt lähisuhtepartner. Perevägivald on sageli varjatud sotsiaalne probleem, mis võib põhjustada raskeid psühholoogilisi ja füüsilisi traumasid seda kogenud naistele ja lastele.  Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2023. aastal 3186 perevägivallakuritegu, millest enamus pandi toime naiste ja tüdrukute vastu. Ülekaaluka osa (87%) perevägivallakuritegudest moodustas kehaline väärkohtlemine. Perevägivalla toimepanijatest olid 84% mehed. Kõigist perevägivalla ohvritest olid naised ja tüdrukud 79%. 2023. aastal registreeriti 731 seksuaalkuritegu, sealhulgas 191 vägistamist. Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest moodustasid laste vastu toime pandud seksuaalkuriteod 87%. Eesti on võtnud endale kohustuse viia karistusseadustik vastavusse Istanbuli konventsiooniga. ,,Hetkel peetakse Eesti karistusõiguses vägistamist kuriteoks ainult siis, kui inimest survestatakse seksile vägivallaga või kui ta ei ole võimeline abitusseisundi tõttu vastupanu osutama,’’ sõnab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.  Tema sõnul ei kaitse kehtiv seadus ohvrit piisavalt. ,,Traumeerivatel hetkedel läheb inimestes tööle ellujäämismehhanism, mis sageli tähendab, et nad tarduvad ega suuda oma ründajale vastu hakata,’’ selgitab minister Pakosta. Seetõttu on justiitsministeeriumil töös nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, et muuta seksuaalvägivalla õiguslik regulatsioon nõusolekupõhiseks.   Sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla ohvrite teenuste juhi Annika Silde sõnul on seksuaalvägivalla ennetamisel määrava tähtsusega varajane tunde- ja kehakasvatus ning teadmised turvalistest suhetest. ,,Mida rohkem me ea- ja arengukohaselt ja avatult laste ning noortega arutame seksuaalsuse, keha, tunnete ja turvalisuse teemadel ja rõhutame seksuaalhariduse põhiväärtusi – nõusolek, inimeste vaheline võrdsus ning austus enda ja teiste suhtes – seda rohkem me loome (seksuaal)vägivallavaba kultuuri,’’ selgitab Silde. Tema sõnul on arutelu oluline, sest tihtipeale ei tea inimesed, mida seksuaalsuse puhul tähendab päriselt austus. ,,Need arutelud loovad pinnase selleks, et vägivalla erinevaid vorme varajases etapis märgata ja et seksuaalsusega seonduv ei oleks tabuteema. Teadlikkus on see, mida vägivallatsejad kardavad ja mis kurjategijaid hirmutab,’’ lisab ta.  Silde sõnul on võtmetähtsusega ka vägivalla märkajad ja vähim, mida iga inimene teha saab, on uskuda inimest, kes on vägivalda kogenud ja olla talle toeks abile pöördumisel.  Pea meeles! Kui keegi tarvitab sinu kallal seksuaalvägivalda, ei ole see mitte kunagi sinu süü – ükskõik, mida sulle ka ei öelda või vabanduseks tuuakse. Seksuaalvägivalla eest vastutab toimepanija, mitte kannatanu ning nagu igasugusele vägivallale, ei ole ka seksuaalvägivallale ühiskonnas kohta. Kuhu abi saamiseks pöörduda?  Hädaohu korral helista koheselt 112. Sotsiaalkindlustusametis on avatud ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon 116006, mis pakub tuge, ärakuulamist ning infot inimestele, kes on langenud kuriteo, hooletusse jätmise, halva kohtlemise ning füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Kui seksuaalvägivald on toimunud viimase 7 päeva jooksul, pöördu võimalikult kiiresti pärast seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Kontaktid leiad siit: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald  Täiskasvanud, kes on lapsena kogenud seksuaalvägivalda, saavad tuge ja nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ja veebivestluse kaudu aadressil palunabi.ee. Nõu saab küsida ka ohvriabitöötajatelt üle Eesti. Kontaktid: https://www.palunabi.ee/et/vota-uhendust  Naiste tugikeskused on avatud sõltumata nädalapäevast ja kellaajast. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused#accordion--naiste-tugikeskuste-kontaktid  Kui oled mures mõne lapse heaolu pärast või kahtled, kas laps võib vajada abi, helista lasteabitelefonile 116 111 või alusta veebivestlust kodulehel www.lasteabi.ee. Nõu ja abi võib küsida ka lastemajast, mis on lapsesõbralik ja turvaline koht, kuhu saavad pöörduda kõik, kellel on infot lapse seksuaalsest väärkohtlemisest või kellel on selline kahtlus. Lastemaja on paik, kus spetsialistid aitavad lapsel rahulikult ja turvaliselt kogetuga toime tulla. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemajaga saab ühendust lasteabitelefonil 116 111.