• A
  • +

Korduvad roolijoodikud saavad karmimalt karistada

PrintPDF Jaga

10.10.2016. Justiitsministeerium saadab täna valitsusse eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest. Samuti on plaanis kasutada mitmeid muid mõjutusvahendeid joobes juhtimise vähendamiseks.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riigi kohustus tagada oma kodanike turvalisus, sealhulgas liikluses. „Joobes sõidukijuhid ohustavad seda turvatunnet, kuna nende põhjustatud õnnetused on tihti väga raskete tagajärgedega. On teatud hulk inimesi, kes ei hooli korduvatest karistustest ja jätkavad purjus peaga sõitmist sellele vaatamata,“ rääkis ta.

„Riik peab probleemiga süvitsi tegelema ja justiitsministeerium on välja töötanud muudatused korduvate rikkujate korralekutsumiseks. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral,“ selgitas justiitsminister.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada. See tähendab, et oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist, milleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ning tahetakse muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel.

„Mõistlik on ka see, et esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärtegudele põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile,“ tõi Reinsalu välja. 

Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus selle eest, kui sõidukijuht tarbib liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega – s.t keegi sai raskelt viga või hukkus. „Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb, jättes kannatanu abita,“ selgitas minister.   

Samuti kehtestatakse kaassõitja väärtushinnanguid oluliselt muutev lähenemine joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumiseks. Tegemist ei ole keelu- või käsuga ja selle eesmärk ei ole karistamine, vaid liikluskasvatuse olulise parandamise vajaduse teadvustamine.

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal.

Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest. 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50