• A
  • +

Korrakaitsereform saab lõppakordi

PrintPDF Jaga

Tänasel istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks eelnõu, millega viiakse Eestis lõpule korrakaitseõiguse reform, mis muudab inimeste jaoks selgemaks riikliku järelevalve teostamise ja tagab paremini põhiõiguste kaitse.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on see seadus üks viimaseid puuduolevaid suuremaid ehitusplokke Eesti õiguskorras, millel on eriline tähtsus põhiseaduslikku korda järgivas õigusriigis. „Eelnõu suurim efekt on selles, et politsei, ametite ja inspektsioonide poolt teostatav järelevalvemenetlus hakkab tänu eelnõule toimuma ühtsete põhimõtete järgi, mis saavad kirja ühte seadusesse - korrakaitseseadusesse. Seni reguleerib kümnete järelevalvet teostavate asutuste tööd ligi 160 eriseadust, mistõttu on järelevalve regulatsiooni jälgimine inimestele keerukas. Nüüd aga muutub järelevalvemenetlus inimeste jaoks selgemaks ning inimeste põhiõigusi edukamalt tagavamaks,“ lausus Pevkur.

„Korrakaitseseadus defineerib esmakordselt mõisted nagu avalik kord, riiklik järelevalve, korrakaitseorgan, avaliku korra eest vastutav isik, oht avalikule korrale jne. Näiteks puudub täna avaliku korra mõiste ning seetõttu on keeruline ka tuvastada, mis on see, mida peaks korrakaitse tagama. Lihtsamalt väljendades – kui kellegi tegevus ei võimalda teistel seadusi täita ning tema tegevus ohustab teiste heaolu, on eelnõu järgi juba tegemist avaliku korra rikkumisega või ohuga avalikule korrale,“ ütles minister.

Lisaks täpsustab eelnõu mitmeid inimeste õiguste piiramise viise, et paremini tagada põhiõiguste kaitset. Korrakaitseseadus sätestab täpselt, mis asjaoludel, kelle suhtes ja kelle poolt ning mil moel võib kasutada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet riikliku järelevalve teostamisel. „Näiteks annab eelnõu politseiametnikele õiguse erariides olles peatada politseisõidukist liiklejaid, kuid piirab samas ilma politseivormis olemata muu liiklusjärelevalve. Koosoleku korraldajale pannakse aga eelnõuga sõnaselge kohustus korraldada pärast avaliku koosoleku lõppemist selle pidamise kohas koosoleku tõttu tekkinud jäätmete koristamine. See on vajalik asjatute vaidluste vältimiseks teemal, kes peab koristama koosoleku toimumise koha pärast koosoleku toimumist ja kes selle eest maksab, “ sõnas justiitsminister.

Muudatused puudutavad nii isiku tuvastamist, dokumentide küsimist, kui ka valdusesse sisenemist ja valduse läbivaatust, täpsustatakse sõidukite peatamist politsei poolt, ametivormi kandmist teenistusülesannete täitmisel, kui ka erivahendite kasutamist korrarikkumise peatamisel või ennetamisel ja palju muud.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50