Korteriomanike vaidlusi hakkab lahendama kohaliku omavalituse loodav lepitusorgan
„Senini kehtinud korteriomandi- ja korteriühistuseadus on vahepealse ligi viie aasta jooksul püsinud muutumatuna, kuid vahepeal on tõusetunud mitmeid olulisi küsimusi, mis uute seadusemuudatustega lahenevad,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg ja lisas: “Kortermajade ühistutes põrkuvad erinevate inimeste huvid ning vaidlused on kerged tekkima. Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam. Mõned omavalitsused on juba omal algatusel sellist nõustamistegevust alustanud, kuid uus õiguslik raamistik võimaldab seda tööd tõhusamaks muuta. Näiteks on lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe pooltele täitmiseks kohustuslik ning see on ka täitedokument. Lisaks saab omavalitsus edaspidi kohustada korteriühistut lepitusmenetluses osalema.“
Lisaks on edaspidi uute korteriomandite loomise ja jagamise eelduseks tehingu notariaalne tõestamine ning kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek. Seni oli olemasoleva korteri jagamiseks vajalik vaid asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepe. Selleks, et kõiki korteriomanikke paremini kaitsta, on edaspidi vajalik sellise tehingu jaoks kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek, kuna korteriomandite arv mõjutab kõiki korteriomanikke puudutavaid küsimusi, näiteks häälte arvu korteriomanike üldkoosolekul või kulude jaotamist. Samuti on võimalik lihtsustatud korras kanda kinnistusraamatu kolmandas jaos olemasolevad kasutuskorra kokkulepped edaspidi kinnistusraamatu esimesse jakku eriomandi kokkuleppe osana. Seega kohalduvad edaspidi sellisele kokkuleppele eriomandi kokkulepet ja erikasutusõigusi reguleerivad sätted.
Väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuete ühtlustamiseks kaotatakse majandusaasta aruande esitamise nõue ja lubatakse kassapõhist raamatupidamist ka sellistele väikestele korteriühistutele, mis on valinud endale juhatuse. Seni oli lubatud majandusaasta aruannet mitte esitada vaid neil kuni kümne korteriomandiga korteriühistutel, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt ja kus juhatust pole valitud. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, mida juhib ja esindab valitseja ehk haldusfirma, sest korteriühistute majandamine on haldusfirma majandustegevuse osa.
Lisaks korteriomandit spetsiifiliselt puudutavatele küsimustele on muudatused seotud ka piiratud asjaõiguste lõpetamist puudutavate küsimustega. Näiteks saab edaspidi hüpoteegi kustutada digiallkirjaga kinnistuportaalis, samuti saab digiallkirjaga hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Hüpoteegipidajal ega kinnisasja omanikul pole seega edaspidi vaja hüpoteegi muutmiseks või lõpetamiseks tingimata notari teenuseid kasutada ja seega ka notari tasu maksta.