• A
  • +

Kriminaalpoliitika seminaril räägitakse vangistuspoliitikast ja noorte kuritegevuse vähendamisest

PrintPDF Jaga

23.11.2017. Täna toimuval kriminaalpoliitika seminaril arutatakse vangistuspoliitika, alaealiste õigusrikkumiste ning õigusrikkujate vaimse tervise teemadel. Seminarist saadud sisendit kasutatakse kriminaalpoliitika arengusuundade 2019–2025 planeerimisel.  

Kriminaalpoliitika arengusuundadega määratakse kriminaalpoliitika pikaajalised prioriteedid, milleks kuni 2018. aastani on korduvkuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse ennetamine. „Need eesmärgid on universaalsed ja jäävad prioriteetseks ka järgmistes arengusuundadeks. Nende kõrval suunatakse enam tähelepanu ka ohvrisõbraliku ja kaasava kriminaalmenetluse tagamisele. Tänasel seminaril loodame eksperte kaasates ning kriitiliselt teemasid käsitledes sõnastada sihid järgmistesse arengusuundadesse,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.

Et korduvkuritegevuse vähendamine saab olla edukas vaid siis, kui keskendutakse eelkõige neile, kelle retsidiivsuse määr on kõige kõrgem, st vanglakaristuse saanutele, avab seminari arutelu vangistuspoliitika teemadel. Vandeadvokaat Jaanus Tehver ja Oslo vangla direktor Øyvind Alnæs arutlevad Eesti ja Norra vanglasüsteemide üle. Norra vangistuspoliitika eristub oma inimliku suhtumise ja teadmistepõhisuse poolest, näiteks lähtutakse seal sellest, et head suhted kinnipeetavate ja personali vahel aitavad vanglas saavutada sotsiaalset kontrolli ja ennetada agressiivset käitumist.

Teises arutelus analüüsivad justiitsministeeriumi ekspert Kaire Tamm ning Reykjavíki ülikooli teadlane dr Inga Dóra Sigfúsdóttir Islandi kogemust noorte kuritegevuse vähendamisel ning seda, kuidas seda Eestis rakendada.

„Alaealiste õigusrikkumised on väga aktuaalne teema arvestades, et ka Eesti on tegemas kannapööret alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel. Eesti on tasapisi jõudnud äratundmiseni, et õigusrikkujatest noorte abistamine on mõistlikum, kui nende trahvimine, arestimine, vahistamine või muul moel karistamine,“ sõnas Siitam-Nyiri. „Näiteks Islandil ei ole ükski noor vanglas. Mitte sellepärast, et kuritegevus oleks täiesti likvideeritud, vaid riik korraldas noortele võimalikult palju asendustegevust näiteks huvitegevuse või ühistegevuste jaoks lapsevanematega.“

Kolmandas diskussioonis võrdlevad sisekaitseakadeemia lektor Erik Rüütel ja Vantaa vangla psühhiaatriahaigla ülemarst dr Alo Jüriloo Eesti ja Soome kogemusi vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega tegelemisel, et neid mitte stigmatiseerida, vaid soodustada kuritegeliku käitumise vähendamist. Uuringu kohaselt on viimaste aastate jooksul Soome vanglates kümnekordselt tõusnud psühhiaatriliste häiretega kinnipeetavate arv ning vaimsest tervisest on saamas üks põletavaim sotsiaalne, aga ka kriminaalpoliitiline, probleem.

Seminari korraldab justiitsministeerium.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50