• A
  • +

Kuriteoennetuse nõukogu sai ülevaate lähiaastate ennetustegevuse plaanidest ning käitumiskontrolli kohaldamise anaüüsidest

PrintPDF Jaga

Eile toimunud kuriteoennetuse nõukogus arutleti kuritegudest teatamise suurendamise võimaluste üle, esitleti Norra rahastusel käivituvaid programme ning anti ülevaade ennetähtaegse vabastamise analüüsidest.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul oli arutelu kuritegudest teatamise suurendamise võimaluste üle elav ning välja käidi mitmed ettepanekud, alates elektroonilise teatamise lihtsustamisest, kuni lennukate kriminaalpoliitiliste muudatusteni. „Kuritegudest teatamise tase on erinevate sotsioloogiliste uuringute ja küsitluste tulemusi vaadates väga kõikuv ning see näitab, et kõikidest kuritegudest teatamist ei pea inimesed oluliseks. Ennekõike väljendub erinevus inimeste tunnetuse tasemes, teatud  kuritegude puhul inimene tunneb kohustust  politseile teatada ja teatud kuriteo osas ta pigem pigistab silma kinni ja läheb oma eluga rahulikult edasi. Minu kindel arvamus on, et kuriteost teatamise osas ei saa teha vahet kuriteo tõsiduse koha pealt, sest kunagi ei või teada, milleni võib viia teatamata jäetud ning pealtnäha tühine õigusrikkumine,“ lausus Pevkur.

Teise olulisema teemana anti nõukogule ülevaade kolmest Norra rahastusel käivituvast programmist, millest esimene keskendub riskilastele- ja noortele suunatud regionaalsete tugiteenuste ja süsteemide loomisele, ennetavate ja tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisele ning valdkondadeülesele koostööle. Projekt viiakse ellu haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel koostöös justiits- ja sotsiaalministeeriumiga. Programmi fookuses on riskilapsi ja noori toetava ühtse süsteemi loomine ning programmi raames toetatakse erinevaid projektialgatusi järgmistes valdkondades: kogukondlik kuriteoennetus, kaasav hariduskorraldus, kooliarenduslike sekkumiste toetamine, noorte- ja noorsootööorganisatsioonide toetamine ja nende oskuste arendamine, mh ka noorte korduvõigusrikkumiste puhul. Plaanis on maale tuua kaks tõenduspõhist programmi, üks vanemlusprogramm ja teine perepõhine sekkumine alaealistele õigusrikkujatele ning läbi viia erinevaid valdkondlikke analüüse ja uuringuid. Teine esitletud programm keskendub rahvatervisele, põhifookusega laste vaimsel tervisel. Programmi peamised tegevused on seotud laste vaimse tervise teenuste arendamise, kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamise ning valdkondade vahelise võrgustikutöö süsteemi edendamisega. Programmi ühe tegevusena keskendutakse ka nakkushaiguste leviku tõkestamisele ja ravivõimaluste parandamisele vanglates.

Kolmas käivituv programm on suunatud pere- ja soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamisele Eestis. Selle programmi raames panustatakse ennetustegevusele, mh ka avalikkuse teadlikkuse tõstmisele perevägivalla, soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse olemusest ning abisaamise võimalustest. Samas laiendatakse ohvritele tugiteenuste kättesaadavust ja parandatakse kvaliteeti läbi uute teenuste tekke, spetsialistide koolitamise ja olemasolevate teenuste hindamise. Kahte viimast programmi koordineerib sotsiaalministeerium.

Kuriteoennetuse nõukogu liikmetele tutvustati ka kolme vangistuse ja ennetähtaegse vabanemisega seotud analüüsi, millest esimene vaatles ¹okivangistuse kasutamist Eesti karistusliku järelevalve süsteemis, teine ennetähtaegse vabastamise kohaldamist ning kolmas analüüsis elektroonilise valve kohaldamist.

 Ennetähtaegse vabanemise analüüsi eesmärk oli hinnata, kas ennetähtaegselt vabastamise süsteem toimib Eestis eesmärgipäraselt ning kas 01. jaanuaril 2007 jõustunud vangistusseaduse muudatused tingimisi enne tähtaega vabastamise süsteemis on andnud soovitud tulemusi. Analüüsist selgus, et enne tähtaega vabastatute osakaal kõigist vabastatutest on langenud madalamaks, kui enne seaduse muudatust, kinnipeetavate ning kriminaalhooldusaluste suhe on aga püsinud muutumatuna.

Elektroonilise valve kasutamise analüüsis aga uuriti erinevate elektroonilise valve liikide kohaldamist ning nende edukust isiku käitumise kontrollimisel. Analüüsist tõi välja, et elektroonilise valve kasutamine on end õigustanud ning otstarbekas on selle kasutamist ja kasutusvõimalusi laiendada, küll aga tuleks täiendada ja täpsustada selle kasutamist reguleerivaid õigusakte.

Kriminaalpreventsiooni Nõukogu tegutseb Vabariigi Valitsusele nõuandva komisjonina alates 1993. aastast. Oma tegevuse jooksul on Nõukogu tegutsenud asjatundjate komisjonina, kuhu on kaasatud kõik kuriteoennetust läbivad ühiskonna tasandid: riiklik (asjaomased ministrid, riigiasutuste esindajad), kohalik (omavalituste esindajad, nende liitude esindajad) ja elanikkond (mittetulundussektori, erasektori, huvigruppide esindajad). 2003. aastal muutus Kriminaalpreventsiooni Nõukogu koosseis ning nõukogu nimetati ümber Kuriteoennetuse Nõukoguks. Hetkel kuuluvad komisjoni koosseisu 6 ministrit: justiits-, sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadus-, kultuur- ja rahandusministrid ja mitmed muud olulised esindajad nii riiklikult, kohalikult kui elanikkonna tasandilt.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50