• A
  • +

Kuriteoohvrid on edaspidi paremini kaitstud

PrintPDF Jaga

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis annab kuriteoohvritele nende õiguste senisest oluliselt tugevama kaitse.

„Oleme õigusloomes pööranud palju tähelepanu kahtlustatavate ja süüdistatavate õigustele, kuid veel olulisemal kohal on kuritegude ohvriks langenud inimeste õiguste tagamine ja nende sõbralikum kohltemine, et nad ei tunneks ennast ka riigiga suheldes halvasti. Uuringute järgi peavad kannatanud Eestis suurimaks probleemiks infopuudust ja ajakulu,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.

„Lahendused ei saa aga olla üksnes õigusloomelised ehk seadusesse kirjutatud – oluline on menetlusasutustel muuta suhtumist, et ohvri väärikas kohtlemine oleks iseenesestmõistetav,“ rõhutas Reinsalu.

Praegu peab menetleja tutvustama kannatanule vaid tema õigusi kriminaalmenetluses, kuid tulevikus oleks tal kohustus selgitada ka ohvriabiteenuste ning kuriteoohvritele ette nähtud riiklike hüvitiste saamise võimalusi. Menetleja peaks edaspidi iga kannatanu puhul individuaalselt hindama, kas ja milliseid kaitsemeetmeid on võimalik menetluses kannatanu kaitseks kasutada ning kas on vaja kannatanu suunata ohvriabitöötaja juurde. Tegemist on Euroopa Liidu ohvrite direktiivi olulise põhimõttega, mida seaduses konkreetselt reguleerida küll ei saa, kuid kannatanute vajaduste paremaks hindamiseks plaanitakse menetlejaid koolitada ning valmistada neile ette juhendmaterjale.

„Ohvriabisüsteemi võimalusi tuleks kannatanute abistamiseks senisest märksa rohkem kasutada. Ohvriabiteenustele suunamise praktika on kõikuv nii piirkonniti kui kuriteoliikide lõikes. Meie tahe on seda ühtlustada,“ lisas minister.

Kohustuslikuks muutub see, et kannatanu saaks kuriteoteate esitamise kohta menetlejalt kirjaliku kinnituse ja vajadusel kuriteoteate esitamiseks ka tõlkeabi. Samuti saab ohver õiguse taotleda ka kriminaalmenetluse oluliste dokumentide tõlkimise tema emakeelde või keelde, millest ta saab aru.

Kannatanu saab õiguse taotleda, et teda teavitataks kohtuistungi toimumise ajast ja kohtuotsusest ka siis, kui tema ilmumine kohtuistungile kohustuslik ei ole. „Mitmes menetlusliigis on ka juba täna sellised kohustused olemas, kuid nüüd muutub see kohustus universaalseks,“ selgitas justiitsminister. 

Ohvrite paremaks toetamiseks on eelnõu jõustumisel kannatanul õigus võtta menetlustoimingule toetuseks kaasa lähedane isik. Alaealisele kannatanule, kelle huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, määrab menetleja riigi õigusabi korras advokaadi. Eelkõige on see võimalus vajalik alaealisele pere- ja seksuaalvägivalla ohvrile, kui kurjategijaks on olnud pereliige, mistõttu ka teine vanem ei pruugi olla võimeline lapse huve menetluses tagama.

Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ohvrite direktiiv ja täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku.

 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50