Kuriteoohvrite õigused on tulevikus paremini tagatud
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega tagatakse tulevikus kuriteo ohvriks langenud inimeste õiguste senisest tugevam kaitse.
„Kuriteo ohvriks langenud inimene võib seda veel pikalt läbi elada, mistõttu tahame, et ohvritele selgitatakse paremini lahti neile pakutavate tugiteenuste sisu ning suunatakse neid teenuseid kasutama. Samuti on oluline see, et kuriteo ohvriks langenud inimesed oleksid paremini teavitatud menetluse käigust ja ei jääks infosulgu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Praegu peab menetleja tutvustama kannatanule vaid tema õigusi kriminaalmenetluses, kuid tulevikus oleks tal kohustus selgitada ka ohvriabiteenuste ning kuriteoohvritele ette nähtud riiklike hüvitiste saamise võimalusi. Kohustuslikuks muutub eelnõu kohaselt see, et kannatanu saaks kuriteoteate esitamise kohta menetlejalt kirjaliku kinnituse ja vajadusel kuriteoteate esitamiseks ka tõlkeabi.
Eelnõu järgi saab kannatanu õiguse taotleda, et teda teavitataks kui teda puudutava kuriteo eest vahistatud, kohtu alla antud või karistust kandev isik vabastatakse ennetähtaegselt või kui ta põgeneb kinnipidamiskohast. Kuriteo ohver saab õiguse taotleda ka kriminaalmenetluse oluliste dokumentide tõlkimise tema emakeelde või keelde, millest ta saab aru.
Ohvrite paremaks toetamiseks on eelnõu jõustumisel kannatanul võimalus osaleda menetlustoimingul enda valitud saatva isikuga. Alaealisele kannatanule, kelle huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, määrab menetleja riigi õigusabi korras advokaadi. „Eelkõige on see võimalus vajalik alaealisele pere- ja seksuaalvägivalla ohvrile, kui kurjategijaks on olnud pereliige, mistõttu ka teine vanem ei pruugi olla võimeline lapse huve menetluses tagama,“ selgitas justiitsminister.
Menetleja peaks edaspidi hindama, kas ja milliseid kaitsemeetmeid on võimalik menetluses kannatanu kaitseks kasutada ning kas on vaja kannatanu suunata ohvriabitöötaja juurde. „Tegemist on Euroopa Liidu ohvrite direktiivi olulise põhimõttega, mida seaduses konkreetselt reguleerida küll ei saa, kuid kavatseme kannatanute vajaduste paremaks hindamiseks menetlejaid koolitada ning valmistada neile ette juhendmaterjale,“ rääkis Reinsalu.
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ohvrite direktiiv ja täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku.
Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ja arvamusi esitada kuni 10. juunini.