• A
  • +

Maksejõuetuse põhjused võetakse edaspidi teravamalt luubi alla

PrintPDF Jaga

14.05.2020. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumi eelnõu, mille alusel luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus. Loodava teenistuse eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid ja suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra ning tagada ausam ärikeskkond.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on uus teenistus vajalik, kuna praegune järelevalvesüsteem Eesti pankrotimenetlustes on ebaefektiivne. „Täna on pankrotimenetlused pikad, kulukad ja võlausaldajate jaoks ebatõhusad. Keskmine pankrotimenetlus kestab Eestis kolm aastat, sellele kulub 9% varast ja võlausaldajate nõuete rahuldamise määr on keskmiselt kõigest 40%. Võrdlusriikides Soomes ja Saksamaal on vastavad näitajad üks aasta, 3% ja 80-90%,“ selgitas Aeg.

„Riigi panus varatute ühingute pankrotimenetluste läbiviimisesse ja maksejõuetuse põhjuste uurimisse on ärikeskkonna jaoks oluline ja aitab kaasa ettevõtluskultuuri parandamisele, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisele ja õigusvastase käitumise tuvastamisele,“ lisas ta.

Teisalt on teenistuse töö oluline ka riigile, kes on üks suurimaid võlausaldajaid. Creditinfo Eesti AS-i andmetel moodustasid Eesti ettevõtete võlad 2016–2018. aasta andmetel keskmiselt kokku 33,26 miljonit eurot aastas, millest üle 40% oli maksuvõlg riigile. Lisaks kujundaks teenistus ka maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat ning teostaks justiitsministeeriumi asemel haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.

Eelnõu teiste ettepanekute eesmärgiks on samuti panustada pankrotimenetluse efektiivsemaks muutmisesse. Näiteks kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord, mis aitab oluliselt vähendada nõuete tunnustamisele kuluvat aega. Nõuete kaitsmine toimub edaspidi kirjalikult, kõik vastuväited peavad olema põhistatud ning nõuete tunnustamise üle otsustab pankrotiasja lahendav kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel.  Seega ei lahendata vaidlusi nõuete üle enam iseseisvates ja eraldikulgevates hagimenetlustes, vaid kohus teeb otsused sama pankrotiasja raames.

Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetuseasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt. Veel nähakse ette meetmed, mis muudavad halduri tasustamise süsteemi läbipaistvamaks ja prognoositavamaks. Näiteks peab haldur edaspidi koostama eeldatava tegevuskava ning pidama tööajaarvestust. Osapooltel on nii selgem arusaam võimalikest kulutustest ja halduri tasu õiglasest kujunemisest.

Ühe olulise muudatusena laiendatakse ka pankrotiavalduse esitamise kohustust, mille puhul on  kehtiva õiguse järgi võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse seda kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu - osaühingu puhul näiteks nõukogu liikmed ja osanikud. Kui juhatus on olemas, siis nõukogu liikmetel ega osanikel pankrotiavalduse esitamise kohustust ei ole.

Eelnõu on valminud justiitsministeeriumi poolt läbi viidud maksejõuetusõiguse revisjoni I etapi raames. Teises etapis tegeleb revisjoni töörühm saneerimismenetluse, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluses tehtavate muudatustega.

Viimati uuendatud: 15.05.2020 - 07:50