Michal: 2012 on üheks vägivalla vähendamise põhisuunaks perevägivald
Justiitsminister Kristen Michali sõnul tõi aruanne välja nii möödunud aastat iseloomustavad statistikanäitajad, uuringutulemused kui ka olulisemad tegevused vägivalla vähendamisel.
Arengukava ühe olulise teema – perevägivalla – puhul analüüsiti eelmisel aastal ministri sõnul esmakordselt menetlus- ja karistuspraktikat. Selgus, et politsei alustab menetluse valdava enamiku (93%) perevägivalla kriminaalasjade korral ja aasta jooksul lahendini jõudnud kriminaalasjadest jõudis kohtuotsuseni ca 40%.
„Kohtu poolt karistati vägivallatsejat kõige sagedamini tingimisi vangistusega (53%). Sellele järgnesid vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (20%), rahalised karistused (14%) ja reaalne vangistus (13%). Analüüs näitas, et reaalne vangistus mõisteti keskmiselt 10 kuuks, üldkasulikku tööd määrati keskmiselt 248 tundi ning rahalise karistuse keskmine suurus oli 534 eurot,“ täpsustas Michal.
„Seksuaalkuritegude osas tõi aruanne välja, et 2011. aastal registreeriti 233 laste vastu toime pandud seksuaalkuritegu, mis võrreldes 2010. aastaga on 14% rohkem. Lastevastastest seksuaalkuritegudest kasvasid kaks korda lastepornoga ja ligi kolm korda lapseealise seksuaalse ahvatlemisega seotud kuritegude arv. Kokku veidi enam kui veerand lasteavastatustest kuritegudest oli eelmisel aastal seotud lastepornoga ning peagu sama palju lapseealise seksuaalse ahvatlemisega“ ütles minister.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul näitab statistika, et alaealiste vägivallakuriteod moodustavad alaealiste kogukuritegevusest märksa suurema osa kui vägivallakuriteod üldiselt registreeritud kogukuritegevusest. „Murekohaks on vägivallaintsidentide sagedane esinemine kooli läheduses, näiteks leidsid pooled kehalise väärkohtlemise juhtumid aset laste- ja/ või õppeasutuste territooriumil, ent see on iseloomulik ka teistele riikidele,“ ütles Michal.
Eelmisel aastal jõustunud kriminaalmenetlusseadustiku muudatused aitasid kaasa alaealistega seotud menetluste lapsesõbralikumaks muutmisele. Näiteks kaitstakse lapsi uurimisprotsessis korduva ülekuulamise eest, et nad ei peaks põhjuseta juhtunut uuesti üle elama.
Vägivalla vähendamise arengukava käesoleva aasta tegevusi tutvustades tõi minister välja, et sel aastal jätkub seksuaalkurjategijate ravi võimaldava eelnõu menetlemine Riigikogus ning sotsiaalministeerium hakkab välja töötama uut lastekaitse seadust ning haridus- ja teadusministeerium uut alaealiste mõjutusvahendite seadust.
„Alustasime sel aastal ka Euroopa Liidu laste seksuaalse väärkohtlemise ja lasteporno vastane direktiivi ülevõtmiseks alustame sel aastal mõjude analüüsi kui eelnõu ettevalmistamisega. Lisaks töötame välja infomaterjalid, kuidas kohelda kriminaalmenetluses vägivallakuritegude lapsohvreid võimalikult vähe korduvaid kannatusi põhjustades,“ lõpetas justiitsminister.