Michal: kohtuasjade riigilõivud vähenevad ja kohtupidamine kiireneb
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on eelnõu eesmärgiks muuta riigilõive vähendades lihtsamaks ja kättesaadavamaks inimeste juurdepääs õigusemõistmisele. „Inimeste jaoks muutub kohtumenetlus ka kiiremaks, kuna muudetakse kohtudokumentide kättetoimetamise korda. Nimelt on üheks peamiseks kohtuasjade venimise põhjuseks just menetlusdokumentide kättetoimetamine. Täna on näiteks esimese astme kohtutes pidevalt kättetoimetamise staadiumis seismas hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest. Seepärast soovimegi luua kohtutele lisavõimalusi dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks,“ ütles minister.
„Eelnõu kohaselt saaks kohus saata teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta ka internetist leitud telefoninumbrile või elektronpostiaadressile, samuti sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehele. Tulevikus peaks see kindlasti hõlbustama seadusekuulekate inimeste elu, kes saavad endale tulnud teavituse kiiremini ja mugavamalt kätte, kui nad pole parajast oma postiaadressil ning samas tegema kibedamaks elu neil, kes hoiavad kohtust teadlikult eemale aga on kuskil mujal tegelikult aktiivsed ja kättesaadavad,“ lausus Michal.
Riigilõivude osas vaadati aga ministri sõnul eelnõu ettevalmistamise käigus üle kõik lõivud ja selle tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral ning lihtsustub ka lõivude arvestamise süsteem.
„Eelnõu kohaselt vähenevad riigilõivud märgatavalt. Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot, eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena. Samas kui võlga soovitakse ikkagi välja nõuda üldmenetluses, siis hagiavaldust elektrooniliselt esitades on sellise võlasumma korral riigilõiv 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil,“ tõi Michal näite.
Samas lisas minister, et kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, on eelnõu kohaselt siiski ka temal võimalik elektroonilise avaldusega sama soodsat lõivu maksta – näiteks olukorras, kus inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge ea tõttu arvuti kasutamist nõuda või tal puuduvad oskused ja võimalused arvutit kasutada.
Kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis üksikutel juhtudel lõivud ka tõusid. „Näiteks võivad riigilõivud tõusta teatud juhtudel kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks,“ lausus justiitsminister.
Ministri sõnul on eelnõu Hea Õigusloome põhimõtete vaimus põhjalikult läbi arutatud ja muudetud koostöös kohtunikkonnaga ning seda toetab ka Eesti Kohtunike Ühing. „Eelnõu kiirema vastuvõtmise huvides eraldati esialgsest versioonist paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavalt panustada ja neid arutada. Justiitsministeerium jätkab Hea Õigusloome põhimõtete kohaselt nende arutamist eraldi, kuna kohtumenetluse kiirendamine on jätkuvalt ministeeriumi prioriteediks ja oluline avalikkuse ootus ka kohtusüsteemile,“ ütles Kristen Michal.
Erinevalt kohtulõivude alandamisest, mis on planeeritud jõustuma juba 1. juulist sel aastal, jõustuvad dokumentide kättetoimetamist puudutavad muudatused eelnõu kohaselt 1. jaanuarist 2013.