Michal: Kohtunikuabide töö tagab hästitoimivad registrid
Michal rääkis, et viieteistkümne tegevusaasta jooksul on kohtunikuabide tegevuses palju muutunud, kusjuures silmatorkavaimaks muudatuseks on olnud paberregistrite asendumine elektroonilistega, mis on andnud kohtunikuabidele võimaluse keskenduda rohkem sisulisele tööle.
Justiitsministri sõnul on kohtunikuabidest kujunenud väga hinnatud spetsialistid nii kohtusüsteemis kui ka väljaspool seda ning nende tööl on olnud positiivne mõju ka õigusemõistmisele, kuna tänu neile on kohtunikud saanud rohkem just sellele keskenduda.
“Kohtunikuabide korralik töö tagab hästitoimivad registrid, mille tähtsus nii Eesti ärikeskkonnale kui ka meie kõigi igapäevaelule on vägagi märkimisväärne, isegi kui selle töö tegijad tihti varju jäävad. Nii et liialdamata võib öelda, et need viisteist aastat on olnud väga tegusad ja edukad,” ütles Michal
Minister kinnitas ühtlasi, et kohtunikuabide institutsioon jääb kestma ning kohtunikuabisid ei ole kavas kohtujuristidega asendada. “Kohtunikuabidel on väga oluline roll, et tagada osakondade töö ja registrite kvaliteet ning registriinfo õigsus – ja seetõttu ei oleks kohtunikuabi institutsiooni ärakaotamine üheski mõttes mõistlik ega otstarbekas."
Michal tõdes, et hoidmaks kvaliteetset tööd tegevaid spetsialiste kohtusüsteemis, on vaja kindlustada konkurentsivõimeline palk, mis on ka justiitsministeeriumi tähtis eesmärk.
"Võin täna öelda, et kohtunikuabide palgatase vaadatakse üle koos teiste kohtuametnike palkadega, mida tuleb samuti tõsta. Ma ei luba enneolematut, kestlikku ja järsku palgatõusu. Küll ütlen, et kohtuametnike palgataotlus on justiitsministeeriumi 2013.aasta palgataotlustest esimene. Selle realiseerumine sõltub sellest, kuidas Eestil ja tema peamistel kaubanduspartneritel läheb. Seega, hoiame majandusele pöialt ning teeme kõik, et majanduses võimalikult hästi läheks. Siis laekub ka enam makse ja meil on, mille üle rahandusministeeriumiga läbi rääkida," sõnas minister.
Kohtunikuabi amet tekkis 1995. aastal jõustunud äriseadustiku tulemusel, millega otsustati äriregistri pidamine anda kohtutele. Äriseadustiku jõustumisega pandi registrile suur vastutus, mis eeldas registripidaja juriidilist asjatundlikkust ja sõltumatut positsiooni. Samuti nähti kohtunike järelevalve all oleva registri loomises võimalust vähendada võimalike kohtuvaidluste arvu ja hoida kokku halduskuludelt.
Alguses otsustasid registrikannete tegemise üle kohtunikud, kuid juba 1996. aastal muudeti taas registrite pidamist reguleerivaid seadusi, millega loodi nii toonastes kinnistusametites kui ka registriosakondades kohtunikuabide ametikohad. Esimene kohtunikuabi eksam toimus 1997. aasta jaanuaris, mille tulemusena nimetas tolleaegne justiitsminister Paul Varul sama aasta 3. veebruaril ametisse esimesed 41 kohtunikuabi.
Täna on kohtunikuabisid ametis 63. Nendest 32 kinnistusosakonnas, 20 registriosakonnas ja 4 maksekäsuosakonnas. 7 kohtunikuabi on ametis maakohtute õigusteenistuses.
Kohtunikuabide ülesanded ja vastutusvaldkonnad sõltuvad sellest, millises osakonnas kohtunikuabi ametis on. Näiteks nii kinnistuosakonna kui ka registriosakonna kohtunikuabid lahendavad osakonda saadetud isikute avaldusi ja teevad avalduse õiguspärasuse korral kandeid kohtulikesse registritesse, nagu näiteks kinnistusraamatusse, äriregistrisse või pärimisregistrisse. Samas jälle maksekäsuosakonnas viivad kohtunikuabid läbi maksekäsu kiirmenetlusi, mis kujutavad endast lihtsustatud korda rahaliste nõuete maksmapanekuks. Õigusteenistuses lahendavad kohtunikuabid aga laia ringi tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid asju nagu näiteks riigi õigusabi ja menetlusabi asjad.
Justiitsministri kõne täistekst on leitav aadressil http://www.just.ee/56567