Minister Pakosta tutvustas Riigikogus Eesti digiühiskonna plaane järgmiseks kümneks aastaks - rõhk on usaldusel, vabadustel ja tehisarul

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tutvustas täna riigikogus uut Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2035, mis seab peamiseks eesmärgiks muuta riik senisest efektiivsemaks ja targemaks tellijaks, et tagada tehisaruajastul inimeste vabaduste kaitse ning säilitada usaldus riigi ja erasektori vahel.

Uus arengukava märgib selget suunamuutust riigi senises tehnoloogilises filosoofias - minister rõhutas oma ettekandes, et Eesti ei pea enam iga hinna eest taga ajama maailma esimese digiriigi tiitlit pelgalt tehnoloogilise võidujooksu ja uute platvormide massilise tootmise pärast. „Me enam ei aja taga seda, et me oleksime maailma number üks digiriik, aga me tahame olla maailma number üks digiriik, mis hoiab vabadusi - maailma kõige parem vabadusi hoidev digiriik,“ märkis Pakosta. „On võimalik täita kogu maa kaameratega. Need kaamerad saavad juba väga hästi hakkama isikutuvastusega. Eestis on suurepärane andmekogude võrgustik ja riigil oleks võimalik sekundi jooksul tuvastada kellegi eksimus, määrata trahv ja tagada, et keegi mitte midagi mitte kuskil valesti ei teeks. Sellisel juhul oleks meil tõepoolest tegemist tehisarupõhise jälgimisühiskonnaga. Aga selles ühiskonnas ei oleks inimesed vabad,“ ilmestas minister ohte, mis võivad kaasneda tehnoloogia pimesi rakendamisega. Tema sõnul on muutunud geopoliitiline olukord ja tehnoloogia ennenägematu areng teinud digisuveräänsusest meie riikliku iseseisvuse tuumikküsimuse, mistõttu ei saa me jääda vanadele loorberitele puhkama. Dokumendi üheks kõige läbivamaks märksõnaks on saanud usaldus, mida riik peab pakkuma nii oma kodanikele kui ka kohalikele ettevõtjatele. „Kui me räägime läbivast joonest selles arengukavas, siis see läbiv joon on usaldus,“ rõhutas minister kõnepuldist. Ta lisas, et arengukava näeb lausa kohustuslikus korras ette, et riik peab ettevõtjaid usaldama ja pakkuma digiteenuseid nii, et inimesed saavad nende turvalisuses kindlad olla. Ainult nii on võimalik liikuda suunas, kus riik käitub efektiivselt ning saavutab maksimaalse innovatsiooni, mis omakorda tõstab meie ettevõtete ekspordivõimekust ja töötajate palku. Riigikogu saalis toimunud arutelul kerkisid teravalt esile ka viimaste aastate valusad õppetunnid, nagu eesti keele riigieksami infosüsteemi krahh ja sotsiaalkindlustusameti vigased toetuste väljamaksed. Pakosta tunnistas avameelselt, et riigi ebaõnnestumised IT-arenduste tellimisel on tõsine probleem, mis on suuresti tingitud 2019. aastal alanud trendist. Sellest ajast alates suunati Euroopa Liidu raha riigi enda tehtud arendustöödeks, mis tekitas ebaterve konkurentsi ja muutis riigi sageli ebaefektiivseks tarkvaraarendajaks. „Vaatasime üle riigi paisunud IT-majad ja nägime, et nendest ainult 10 protsenti tegeleb töötajatest programmeerimise ja arendusega: ülejäänud on nii-öelda toetavad töötajad,“ märkis Pakosta ja rõhutas, et sellisele kasvule tuleb piir panna. „Me tahame, et kõik hanked, mida riik teeb, oleksid kvaliteedi poolest kontrollitud ka tsentraalselt: see on äärmiselt oluline, selleks et vältida vigu hankimisel. Kui me räägime SKAIS-ist, SKAIS2-st näiteks, siis seda hanget hakati ette valmistama ja kahjuks tänaseks me teame, et see hange sisaldas vigu. Niimoodi oleks saanud hankida palju paremini.“ Digiriigi tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks on ministri sõnul algatatud asutuste kokkutoomine. „Tegelikult selle aasta pilootprojekt ongi hariduse IT, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi IT ja endise justiitsministeeriumi IT ehk RIK-i kokkutoomine eesmärgiga ühelt poolt vähendada vähemalt 25 protsenti riigi IT-teenistujaid, aga teisest küljest parandada oluliselt kvaliteeti,“ ütles Pakosta.  Minister rääkis, et riik läheb selles arengukavas tagasi juurte juurde ja seda selles mõttes, et me läheme tagasi Eesti digiriigile edu toonud lahenduste juurde, kus erasektor ja riik panid pead kokku ja koos tegutsedes jõudsid parimate lahendusteni. Erilist tähelepanu pööratakse uues kavas tehisaruga seotud riskide maandamisele, sest uute tehnoloogiatega kaasnevad ohud on kordades suuremad kui varem. Samuti on oluline jälgida, et tormilises arengus säiliks fookus rahvuslikul pärandil. „Aga see tähendab seda, et me peame nii õigusloome poolelt kui ka õiguste kaalumise poolelt tagama selle, et eesti keel ja kultuur on esil: ei saa pidada normaalseks näiteks sellist olukorda, kus paljude miljonite eest on digiteeritud rahvusraamatukogu raamatuid, ent digiteeritud väljaannetega saab tutvuda üksnes raamatukogus kohapeal,“ nentis minister, lisades, et see on vaid üks näide valikutest, mida riigil tuleb eesti keele ja kultuuri kaitseks teha. „Iga viga tehisaruajastul leviks väga kiiresti ja oleks pööraselt suuremate mõõtmetega kui enne tehisaru,“ hoiatas Pakosta parlamendisaalis, põhjendades asjaolu, miks andme- ja küberkaitse on arengukavas tõstetud täiesti uuele prioriteetsuse tasemele. Digitaalse prügi tootmise lõpetamiseks ja eelarve säästmiseks nähakse dokumendis ette väga selge printsiip: mittevajalikke teenuseid ei tuleks enam ei osutada ega neid ammugi mitte uute hangete abil digiteerida. Lisaks rõhutas minister riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö olulisust ning paindlikkust elutähtsa baastaristu tagamisel. Rääkides kiire interneti kättesaadavusest hajaasustuses, nõustus ta rahvasaadikutega, et riik peab olema avatud erinevatele lahendustele, olgu selleks siis traditsiooniline valguskaabel või uudsed satelliitsidelahendused. Samuti on oluline omavalitsuste toetamine, et kohaliku tasandi demokraatia ja avalikud teenused oleksid inimestele nutiseadmetes kättesaadavad ja turvaliselt kaitstud. Lõpetuseks tõi minister välja, et erinevalt varasematest mastaapsetest ja laialivalguvatest visioonidokumentidest on uus arengukava kõigest 15 lehekülge pikk ja kujutab endast reaalset juhtimisdokumenti, mis aitab väikese riigina hoida kokku maksumaksja raha ja toimetada eesmärkide nimel efektiivselt. Arengukava ja sellega seotud materjalidega saab tutvuda aadressil: https://www.justdigi.ee/digi-side-ja-kuber/digiuhiskonna-arengukava-2035