Minister Pakosta tutvustas valitsusele riigi IT-majade konsolideerimise plaani

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tutvustas täna valitsuskabinetile riigi IKT-valdkonna konsolideerimise teekaarti, mille eesmärk on ohjeldada IT-kulude ja personali kiiret kasvu, lõpetada dubleerivad tegevused ning suunata vabanevad vahendid uue põlvkonna digiteenustesse ja tehisaru laialdasemasse rakendamisse. Eesti IT-ettevõtete hinnangul on tegemist väga positiivse arenguga. 

Viimastel aastatel on riigi IT-valdkonna püsikulud kasvanud kiires tempos, samas kui võimekus luua uusi lahendusi on vähenenud. Riigikontrolli andmetele tuginedes on riigiasutuste IT-kulud ajavahemikus 2019–2024 kasvanud ligi kaks korda, ulatudes 123 miljonilt eurolt 257 miljoni euroni. Samal perioodil on IT-asutuste töötajate arv suurenenud ligikaudu 80 protsenti, jõudes 2025. aasta lõpuks 1904 töötajani. „Olukord, kus tööjõukulud ja jooksev haldus neelavad järjest suurema osa eelarvest, jättes investeeringuteks üha vähem ruumi, ei ole jätkusuutlik,“ rõhutas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. „Täna on meil valdavalt haldusalapõhine mudel, mis on tekitanud killustatuse ja ebaefektiivsuse. Meil on palju paralleelseid e-teenindusportaale ja sarnaseid süsteeme, mida arendatakse ja hoitakse ülal eraldiseisvalt. See tähendab maksumaksjale mitmekordset kulu ja kasutajale ebaühtlast teenusekvaliteeti. Riigi eesmärk on liikuda mudeli suunas, kus sarnased protsessid on üleriigiliselt ühtlustatud ja automatiseeritud.“ Pakosta sõnul peab riik muutma ka oma rolli IT-turul. „Riik on praegu erasektorile korraga nii ebaefektiivne tellija kui ka konkurent tööjõuturul. Riigi arendusmeeskondade ja -korraldajate pidev paisumine pärsib IKT-sektori ekspordipotentsiaali, sest ilma erasektori sisulise rollita ei teki ettevõtetel rahvusvaheliselt usutavaid referentse. Meie visioon on riik kui tark strateegiline tellija, kes jätab teostuse ja innovatsiooni suuremas mahus erasektori kanda,“ lisas minister. Valitsusele esitatud teekaardi kohaselt töötab Justiits- ja Digiministeerium 2026. aasta juuniks välja konkreetsed mudelid IT-asutuste ühendamiseks koos kulutõhususe analüüsi ja riskihinnangutega. Digiriigi asekantsler Lauri Luht tõdes, et Eesti digiriik ei vaja enam tiigri-nostalgiat, vaid konkreetset arenguhüpet, mida praegune struktuur ei toeta. „Kõige suurem probleem on dubleerimine ja sellest tulenev „telefonimäng“ tellija, vahendava asutuse ja teostaja vahel. Iga lisalüli ahelas lisab ajakulu ja riske, kuid ei pruugi lisada väärtust lõpptarbijale,“ selgitas Luht. „Väikeses riigis peame suutma koondada oma IT-võimekused, et vabaneda taakvarast ja standardiseerida seal, kus see on mõistlik. Konsolideerimise eesmärk on lühem tarneahel ja selgem vastutus.“ Asekantsleri sõnul on reformi kriitiline osa vabaneda rutiinsetest tegevustest, et teha ruumi innovatsioonile, eriti tehisaru (AI) kasutuselevõtule. „Tehisaru ei tööta killustatuse peal. Selleks, et riik saaks pakkuda ennetavaid ja automaatseid teenuseid, vajame ühtseid ehitusplokke, kvaliteetseid andmeid ja keskset arhitektuurivaadet,“ märkis Luht. „Hinnanguliselt oleks tehisaru laialdasest kasutusest võimalik avalikus sektoris säästa enam kui 21 miljonit töötundi. Meie ambitsioon on rakendada lähiaastatel avalikus sektoris enam kui 200 tehisarupõhist lahendust, mis muudaksid riigiga suhtlemise inimese jaoks märkamatuks taustategevuseks.“ Reformi oodatav tulemus on IT-majade administratiivsete ja tugiteenuste rollide vähenemine ning tehniliste kompetentside osaline liikumine erasektorisse. See võimaldab riigil keskenduda strateegilisele juhtimisele ja teenuste kvaliteedile. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuhi Doris Põllu sõnul on planeeritavad muudatused erasektori vaatest väga positiivne areng.  „Sektorina soovime, et Eesti oleks jätkuvalt maailma kõige innovaatilisem ja efektiivsem digiriik ning selleks on erasektoriga koostöö suurendamine ja ka vastutuse jagamine kindlasti vajalik. Eesti ambitsiooniks võiks olla saada maailma madalaimate valitsemiskuludega riigiks SKP kohta ja selle nimel oleme sektorina kindlasti valmis muudatuse protsessis aktiivselt osalema,“ sõnas Doris Põld. Taustaks toimetustele Minister Liisa Pakosta esitatud plaani kohaselt on Justiits- ja Digiminsteerium olukorra parendamiseks loonud konkreetsemalt tegevusliini:  1. riigi IT-majade (ja asutuste siseste IT osakondade) ja taristu konsolideerimine; 2. riigi-erasektori rollide täpsem defineerimine, toodete arenduse järk-järguline üleandmine erasektorisse; 3. rohkemate toodete (ehk avalikus sektoris kasutatav digilahenduste) keskselt arendamine (ühtlustatult, haldusalade üleselt, sarnaselt eesti.ee ja riigiäpi lahendustele või üleriigilisele postkastile eesti.ee sees); 4. Üleriigilise IKT juhtimisraamistiku järk-järguline rakendamine, mille eesmärgid on riigi IT-kulude ja investeeringute strateegiline juhtimine, üleriigiliste kesksete lahenduste loomise ja juurutamise suunamine, riigiüleste prioriteetide seadmine.  IT-majade konsolideerimise tegevusplaan juulini 2026  1. Jaanuar – juuni. Konkreetse konsolideerimisplaani väljatöötamine. Eestile sobiva(te) IT-arenduse/halduse korraldusliku mudeli väljatöötamine, kulutõhususe analüüs, õiguslik eelkaardistus, mõõdikute ja seireraamistiku väljatöötamine. 2. Hiljemalt 30. juuni. Konsolideerimisplaani esitamine valitusele.