Ministrid: Ida-Virumaa julgeolek vajab jätkuvalt eritähelepanu
Traditsiooniliselt andsid kohtumisel ülevaate ühiselt paika pandud prioriteetide täitmisest politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuuri esindajad. Põhjalikumalt käsitleti kohtumisel Ida-Virumaa julgeolekut, võitlust perevägivallaga ja kriminaaltulu konfiskeerimist.
Justiits- ja siseminister tõdesid, et Ida-Virumaa on piirkond Eestis, mis käib ülejäänud Eesti arengust mõne aasta võrra maas ja kuigi turvalisuse näitajad kasvavad sealgi, ei ole olulist hüpet Eesti keskmise suunas aastate jooksul toimunud.
„Ida-Virumaal on kuritegude suhtarv 10 000 elaniku kohta Eesti keskmisest 19% kõrgem ja elanike turvatunne Eesti keskmisest madalam. Näiteks Kohtla-Järvel tunneb end pimedal kodutänaval ebaturvaliselt 55% elanikest, samas kui Eestis keskmiselt 28%. Ka teatatakse kuritegudest politseile Ida-Virumaal vähem kui mujal Eestis. See tähendab, et Ida-Virumaale peab jätkuvalt eraldi tähelepanu pöörama, tagamaks seal muu Eestiga võrreldav elanike turvatunne ja riigi kohaolek,“ rõhutasid ministrid.
Perevägivalla võitluse osas arutati kohtumisel menetluspraktika analüüsi, mida tutvustades märkis justiitsminister Kristen Michal, et kriminaalmenetlus alustatakse 93% juhtudest, mil info võimaliku kehalise väärkohtlemise kohta politseini jõuab.
„See näitab, et igasugune vägivald on vastuvõetamatu ja kui see aset leiab, siis suhtuvad nii politsei kui prokuratuur asja tõsiselt. Samas näitas analüüs, et on piirkondi, kus asju jääb tihemini algatamata ja sellega tuleb veel tööd teha. Tunnustatav on, et nii politsei kui prokuratuur on vägivalda suhtumisel kujundanud ühese hoiaku, mille kohaselt ei jää ükski vägivallajuhtum vajaliku tähelepanuta. Vägivallaga tegelemine politsei ja prokuratuuri poolt on oluline, kuna see aitab vähendada tulevikus tekkivaid raskemaid tagajärgi ning tapmisi," ütles Michal.
Justiitsministri sõnul on tulevikus kindlasti sama oluline kui õiguskaitsjate hoiak ka omavalitsuste ja sotsiaaltöötajate hea kaasamine. "Tulevikus tuleb meil analüüsida vägivallajuhtumeid ja nendega tegelemist juba laiemalt. Kriminaaljustiitssüsteem tegeleb paljuski eeskätt just raskemate tagajärgede ennetusega ja tihti vaid juba tagajärgedega. Oluline on, et omavalitsused ja sotsiaaltöötajad oleksid teadlikud, mis nende tööpiirkonnas toimub, ja asuks esimeste märkide korral samuti tegutsema. Vaid võimalikult varane ennetus ja põhjustega tegelemine hoiab ära raskemad tagajärjed ja vägivallakuriteod," rõhutas Michal
Politsei andis ülevaate kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmisega seonduvatest organisatsioonilistest tegevustes, keskendudes erialdi kriminaaltulu konfiskeerimisele.
Siseminister Ken-Marti Vaher rõhutas kriminaaltulu üksuse töö korraldusest rääkides, et kuna kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, peab ka võitluses kuritegevusega keskenduma enam selle äravõtmisele.
„Eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks ka eraldi büroo. Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see võimalik on,“ ütles Vaher.
Laulasmaa deklaratsioon, milles on kirjas ühised tegevusprioriteedid ja eesmärgid, allkirjastati 22. augustil 2005 justiits- ja siseministeeriumi ning politsei ja prokuratuuri juhtide kohtumisel.
Ühiste põhieesmärkidena määratleti võitlus alaealiste poolt ning nende suhtes toime pandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega, ja võitlus organiseeritud kuritegevusega, eelkõige uimastite, rahapesu ja inimkaubandusega seotud kuritegevusega.
LugupidamisegaValdek Laur
JustiitsministeeriumAvalike suhete talitusTel. 620 8238GSM 534 26784[email protected]