• A
  • +

Ministrid leppisid kokku uutes riigi kuritegevusvastastes prioriteetides

PrintPDF Jaga

Eile toimunud justiitsministri ja siseministri korralisel koostöökohtumisel lepiti kokku politsei ja prokuratuuri uued ühised kuritegevusvastased prioriteedid, mis keskenduvad alaealistega seotud kuritegudele, perevägivallale ning organiseeritud kuritegevuse avastamisele.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on kuritegevuse vähendamisel esmatähtis keskenduda vägivallakuritegudele, nende korduvuse vähendamisele ning erilist rõhku tuleb pöörata just alaealiste vastu, aga ka nende poolt toime pandud kuritegevusele. „Isikuvastaste kuritegudega tegelemise olulisus on pidevalt kasvanud ning selle vajalikkust kinnitab ka selle kuriteoliigi osas kasvav registreerimiste statistika. Järjest rohkem tähelepanu suunatakse perevägivalla juhtumitega tegelemisele, nende avastamisele ning tulemuslikule lahendamisele. See võetud suund on oluline, kuna selle kuriteoliigi osas on kuriteo korduvus üks suuremaid ning perevägivallajuhtumite korduvust saab vähendada ainult läbi tõhusa juhtumite lahendamise,“ lausus justiitsminister.

„Lisaks sai alaealiste osas olulise ühise seisukohana kirja kokkulepe, et alaealiste poolt toime pandud kuritegude menetlemisel lähtutakse eesmärgist tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus. See on kokkulepe, mis aitab vähendada alaealiste puutumust menetlusega ning aitab sedasi kaasa alaealiste õigele teele suunamisele,“ lausus Pevkur.

Siseminister Ken-Marti Vaher tõi teise suurema prioriteedina välja organiseeritud ja raske peitkuritegevuse vähendamise. „Korruptsioon, narkokaubitsemine, suure kahjuga majanduskuriteod ja inimkaubandus on varjatud iseloomuga kuritegevus, mille ohtlikkus ühiskonnale on eriti kõrge ja mis on paljuski ka muu kuritegevuse juurteks. Seetõttu on riigi võimekus nende kuritegude avastamisel eriti oluline. Keskkriminaalpolitsei taastamine ja rohkema ressursi suunamine uimastikaubitsemise avastamisse on tehtud just selle prioriteedi elluviimiseks“, sõnas Vaher.

„Üks peamisi vahendeid võitluses elukutselise kuritegevusega on riigi suutlikkus avastada ja konfiskeerida kriminaaltulu. Viimasel kahel aastal sellesse suunatud kolmekordselt suurema ressursiga saavutame üha enam peamist sihti – võtame kriminaalselt maailmalt ära nende peamise motivaatori ehk raha“ lisas siseminister.

Lähtudes Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2018 ning vajadusest seada politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, määrati ühisteks põhieesmärkideks võitlus alaealiste poolt ning nende suhtes toime pandud kuritegevus, aga ka  perevägivallajuhtumitega tegelemine, milles täiendavat tähelepanu pööratakse eelkõige korduva vägivalla vähendamisele.

Samuti määrati prioriteedina võitlus organiseeritud kuritegevusega, mille osas võetakse tähelepanu alla korruptsioonikuritegevus, narkokuritegevus, mille osas on fookus eelkõige suunatud tugevatoimeliste uimastite kõrvaldamisele ja alaealistele suunatud kuritegevusele, aga ka, suure kahjuga majandus- ja küberkuritegevusele ning inimkaubandusele.

Lisaks pööratakse organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses täiendavalt tähelepanu kurjategijate kriminaaltulu tuvastamisele ning selle konfiskeerimisele. Samuti on suurendatud tähelepanu all küberruumis toime pandud kuriteod.

Traditsiooniliselt andsid kohtumisel ülevaate ühiselt paika pandud prioriteetide täitmisest politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuuri esindajad.

Laulasmaa deklaratsioon, milles on kirjas ühised tegevusprioriteedid ja eesmärgid, allkirjastati 22. augustil 2005 justiits- ja siseministeeriumi ning politsei ja prokuratuuri juhtide kohtumisel.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50