• A
  • +

Möödus 15 aastat Eesti kriminaalhoolduse taasasutamisest

PrintPDF Jaga

Täna tähistab Eesti kriminaalhooldussüsteem 15. tegutsemisaasta täitumist ajast, mil jõustus tänase kriminaalhooldussüsteemi aluseks saanud kriminaalhooldusseadus.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul võib kriminaalhooldussüsteemi pidada omamoodi ühiskonna ravijaks, kes tegeleb ühiskonna normide vastu eksijate ümberkasvatamisega, ümbritsevaga paremaks toimetulekuks. „Kriminaalhooldus on justkui järeleaitamise tund koolis, millega aidatakse õpilased üldisele tasemele järele ning tõstetakse sedasi kogu ühiskonna kvaliteeti ning toimetulekut. See raske töö, mida kriminaalhooldajad teevad, muudab meie kõigi igapäevaelu turvalisemaks ning vähendab kuritegevust. Tunnustan neid kõiki selle tähtsa päeva puhul,“ lausus minister.

Olulise tärmini täitumist tähistatakse mõttetalgute vormis töötubadega, kus praktikud saavad vahetada kogemusi igapäevatöös tekkinud probleemkohtade teemal. Lisaks tänatakse pika staa¾iga ametnikke nende panuse eest kriminaalhooldussüsteemi arengusse panustamisel. Tänukirja saavad 89 ametnikku, kes on oma pikaajalise kogemusega kriminaalhoolduses turvalisema ühiskonna loomisele kaasa on aidanud.

Kriminaalhooldus on üheks vahendiks ühiskonna turvalisemaks muutmisel, teostades järelvalvet kriminaalkorras karistatud inimeste üle, pakkudes samas alternatiivi vanglale. Näiteks kuuluvad kriminaalhoolduse alla inimesed, keda on karistatud tingimisi, aga ka ennetähtaegselt vabastatud vangid, üldkasuliku töö tegijad.

Samuti tegeleb kriminaalhooldus elektroonilisele valvele ja karistusjärgsele kontrollile allutatud inimestega.

Praegu on Eestis kokku 6435 kriminaalhooldusalust ning ligi 200 ametnikku, kes hooldusaluste kohustuste täitmist jälgivad.

1998. aastal alustasid kriminaalhooldusosakonnad tööd maa- ja linnakohtute juures. Kümme aastat hiljem jõustunud seadusega liideti kriminaalhooldus vanglasüsteemi juurde.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50