• A
  • +

Muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis toetavad noore abivajajaga tõhusamat tegelemist

PrintPDF Jaga

28.12.2017. Saabuva aasta 1. jaanuaril jõustuvad mitmed muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis. Muudatuste eesmärk on kiiremini ja tõhusamalt reageerida alaealiste õigusrikkumistele ning intensiivsemalt tegeleda lapse abivajadusega.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmeti sõnul hakkab 2018. aastal tööle kinnise lasteasutuse teenus, muudetakse alaealiste õigusrikkumistele reageerimise süsteemi ning lõpetatakse alaealiste komisjonide tegevus, kuhu nii politsei kui ka prokuratuur said alaealisi õigusrikkujaid saata. Samuti kehtestatakse üldpõhimõte, et alaealisele võib karistuse mõista ainult siis, kui ühegi teise mõjutusvahendiga ei ole võimalik alaealist õigusrikkumisest hoiduma panna.

„Ilmselt avalikkusele on kõige hoomatavam muutus see, et seni otsustas alaealiste komisjon, milliseid mõjutusvahendeid alaealiste õigusrikkujate suhtes kasutada, näiteks kas suunata nad sotsiaalprogrammi, vestlema psühholoogiga vmt. Uuest aastast kaob see vahelüli ära ja nii tekib menetlejatel võimalus ise kohaldada alaealistele mõjutusvahendeid,“ märkis Kalmet ja lisas, et muudatus kiirendab oluliselt menetlusprotsessi. Komisjonid annavad aastavahetusel lõpetamata alaealiste õigusrikkumiste asjad üle lapse elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele, kes tegeleb vajadusel nende laste abivajadusega.
 
Sotsiaalhoolekande seaduses täpsustatakse lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamist, selle eeldusi ning kinnisele lasteasutusele esitatavaid nõudeid. Abivajavatele lastele, kellel on olulised puudujäägid mitmes heaolu valdkonnas, võimaldatakse sama seadusega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust riigi kulul. „Kohalikel omavalitsustel on nii senini olnud kui on ka edaspidi kohustus tegeleda kõigi abivajavate lastega. Alaealiste komisjonide tegevuse lõppemisel saavad kohalikud omavalitsused keskenduda õigusrikkumiste asemel laste murede ja halva käitumise sügavamate põhjuste leidmisele. Kohalikel omavalitsustel on kohustus ise arendada välja ja pakkuda lapsele vajalikke teenuseid, kuid jõustuvate muudatustega parandatakse ka ligipääsu riigi rahastatud teenustele,“ ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov.

Kriminaalmenetluses võib uuest aastast prokurör alaealise suhtes vajadusel kohaldada mõjutusvahendeid, näiteks ühiskondlikult kasulikku tööd, kahju heastamist, sotsiaalprogrammis osalemist jmt. Kui asi jõuab kohtusse, võib kohus otsustada paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. See võimaldab vahistamise ajal vanglakeskkonnast eemal hoida neid noori, kellele ka mõjutusvahendina määrataks tõenäoliselt kinnisesse lasteasutusse suunamine.

Vähemtähtsate rikkumiste puhul võib menetluse lõpetada, kui alaealine nõustub osalema lepitusteenusel või kahju muul moel heastama. Viimase võimalusena, kui muud ükski mõjutusvahend ei ole olnud sobiv, võib asja edastada kohtusse mõjutusvahendite kohaldamiseks ning samuti võib määrata tavapärase karistuse – kas rahatrahvi või kuni 10-päevase aresti.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50